Täna hilisõhtul kolib enam kui kuu aega Tartu Raekoja platsil ankrus olnud lodi Jõmmu linnasüdamest ära Tähtverre, kus ta jääb Emajõe jääst vabanemist oodama Tartu Näituste messikeskuses.
Jõmmu seilab Tartu raeplatsilt Tähtverre
Emajõe Lodjaseltsi juhi Priit Jagomäe kinnitusel käivad paregu raekoja platsil ettevalmistused lodja teisaldamiseks, vahendas Tartu Näituste pressiesindaja Vambola Paavo. «Maha tuleb võtta mast ja lumerohkust arvestades peab mõtlema, kuidas treiler ja kraana ligi pääsevad.»
Lodjakapten lisas, et tegemist on keeruliste töödega. Uude kohta transportimiseks vajalikud load ja kooskõlastused on siiski juba saadud.
Lodi alustab teekonda õhtul kella 23 paiku. Enne keskööd peaks alus olema paigas juba uues kohas. Linnarahvas saab lodja tõstmist ja ärasõitu jälgida alates kella kümnest õhtul.
Teekond messikeskusesse kulgeb üles Riia mäest ning mööda Vaksali tänavat maaülikooli ühiselamute juurde. Lodjameeste sõnul peab Kreutzwaldi tänaval jalakäijate ohutussaare juures maha võtma paar liiklusmärki, et lai veos takistamatult äbi pääseks. Teekonda aitavad muuta sujuvamaks politseiautod.
Ettepaneku ankurdada Jõmmu talveks omapärasesse asupaika tegi lodjaseltsile Tartu Näitused. Messikeskuses leiti, et lotja saab atraktiivselt kasutada mitmel eelseisval messil.
Esimesena avatakse lodjal töötoad veebruarikuus toimuva haridusmessi Intellektika ajal. Kaksikmessil Suvi ja Motoexotica on võimalik osa saada lodja tõrvamisest ja proovida laevaehitusega seotud tegevusi.
Tartu Näitustelt lahkub Jõmmu 1. aprillil, et alustada Käreveres Emajõe luhtadel sõitusid kevadise suurvee ajal.
Ühes Jõmmuga lahkub raeplatsilt ka jõulukuusk.
Raekoja platsi külastas lotja seitsme nädala vältel kokku 17 000 inimest 55 eri riigist. Võõrustati külalisi kõikidest maailmajagudest välja arvatud Antarktikast.
Lisaks enamikule Euroopa riikidele väisasid Tartut ja lotja keset lumerohket talve külalised ka sellistest eksootilistest paikadest nagu Uganda, Kamerun, Guatemala, Brasiilia, Panama, Pakistan, Iraan, Vietnam.
Jõululodja ümber ja sees toimus arvukalt haridus- ja kultuuriüritusi – tutvuti lotjade ja siseveelaevanduse ajalooga, õpiti tundma kodumaiseid puuliike ja nende kasutamise võimalusi, harjutati lihtsamaid puutöövõtteid.
Puidu õpitubades osales 45 lastegruppi. Eesti II MV Puuteotriatlonil startis kaheksa võistkonda ja selgusid parimad küttepuude saagimises, lõhkumiuses, ladumises.
Korraldati seitse trümmikontserti noorte andekate rahvamuusikute osalusel ning esmakordselt katsetati trümmivarjuteatriga, mille kõik üheksa etendust leidsid publiku hulgas sooja vastuvõtu.