Kaarsilla uued vaated võtavad hoo maha

Kaarsilla näituse kuraatorid Kaari Siemer ja Kristiina Tael ütlesid, et selle näituse kokkupanek on rikastanud neiod paljude uute teadmistega ja teinud lausa õnnelikuks. Foto: Sille Annuk

Kaarsillale tekkis esmaspäeval näitus, mis on sedavõrd ootamatutest lugudest kokku seatud, et kui neid küsimuste kujul esitada, võivad need peamurdmist pakkuda tõsistele mälumängijatelegi.

Kes ütleb nüüd ja kohe, et kus ja mis aastal tehti Eestis esimene raadioaparaat?

Või kus toodeti Eesti esimene välisupiköök ja kelle tööstuses see valmistati?

Kus trükiti Eesti esimene entsüklopeedia ning kes meie tuntud heliloojaist oli selle trükikoja omanik?

Kust tõusis esimene naine Eestis õhupalliga õhku ja kuhu ta sellega maandus?

Millal, millistel asjaoludel leidis Eestis aset esimene rõugetevastane kaitsepookimine?

Kus tegutses esimene pudretivabrik ning mis üldse on pudrett?

Kui nüüd ette öelda, et üleeile kaarsillal avatud ajalooliste fotode näitus kannab pealkirja «Ülejõe esimesed», siis laias laastus on vastus ka kõigile küsimustele antud. Kõik need sündmused on seotud Ülejõe linnaosaga.

Näituse kuraatorid Kaari Siemer ja Kristiina Tael selgitasid, et nad võtsidki luubi alla osakese sellest, mis on aegade jooksul esmakordselt aset leidnud ühtviisi nii Ülejõel, Tartus kui ka terves Eestis.

Muidugi on Ülejõe kuulus ka üldtuntud sündmuste poolest, kui vaid mõelda Eesti esimese laulupeo peale või Lydia Koidula näidendi «Saaremaa onupoeg» etendmise peale Vanemuise seltsi majas ja selle peale, et nii saigi alguse Eesti rahvuslik teater või esimeste filmivõtete peale Raadil, mille taga seisis Johannes Pääsuke isiklikult ja esimese Eesti paikkino peale, milleks oli Illusioon ja mis asus Kivisilla lähedal Heinaturul.

«Ülejõe esimene» on Tartu Linnamuuseumi kaheaastase kogukondliku projekti Üle Jõe näitus selle piirkonna ajaloost. See on juba teine näitus, eelmine oli avatud eelmisel suvel ja kandis pealkirja «Kadunud Ülejõe».

Praeguse näituse näituse punane ja valge värv viitab sellele, et kunagi olid Ülejõe linnaosa tänavasildid ka kirjutatud just punaste tähtedele valgele pinnale.

Väljapaneku kujundaja on Marje Eelma Tuumik Stuudiost.

Ülejõe on Teises maailmasõjas üks enam kannatada saanud Tartu piirkondi. Kaheaastase ettevõtmise eesmärgiks seadis linnamuusuem lähemalt tundma õppida ja tutvustada tartlastele üht väga põneva ajalooga piirkonda ning väärtustada seda huvitava elukeskkonnana.