Õpilased pääsevad oma koolimajja

Vilja Kohler
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rõngu põhjalikult remonditud koolimaja füüsika- ja keemiaklassiga tutvusid reedel tundmatuseni muutunud koolimajas matemaatikaolümpiaadiks valmistunud Rõngu keskkooli 10. klassi õpilased Karl Sõrra (vasakult), Maanus Mall, Kristo Kingo, Kaarel-Paulus Kaeramaa ja Brandon Ütt, kelle rehkendamisoskusi lihvis matemaatikaõpetaja Leili Jomp (keskel).
Rõngu põhjalikult remonditud koolimaja füüsika- ja keemiaklassiga tutvusid reedel tundmatuseni muutunud koolimajas matemaatikaolümpiaadiks valmistunud Rõngu keskkooli 10. klassi õpilased Karl Sõrra (vasakult), Maanus Mall, Kristo Kingo, Kaarel-Paulus Kaeramaa ja Brandon Ütt, kelle rehkendamisoskusi lihvis matemaatikaõpetaja Leili Jomp (keskel). Foto: Sille Annuk

Tuleval esmaspäeval ei pea Rõngu keskkooli õpilased enam tundi minema vallamajja või raamatukokku, vaid oma koolimajja, sest tõusude ja mõõnadega poole aasta asemel pea poolteist aastat kestnud põhjalik remont on lõppenud.


Rõngu keskkooli matemaatikaõpetaja Leili Jomp oli 10. klassi parimad matemaatikud kutsunud reedel vast remonditud koolimajja olümpiaadiks valmistuma, sest alevi peal laiali kooli ruumides polnud selleks kohta.

«Ilus, korralik, hea,» iseloomustasid noormehed napisõnaliselt ehitajate tööd.

Rõngu vallavolikogu esimees Sulev Kuus, vallavanem Priit Pra­mann ning koolimaja remontinud firma KR Priit juhataja Peeter Kroonberg olid neist jutukamad ja rõõmsamad.

«Terves majas on uus mööbel, igal pool mängib kooliraadio, isegi kellad pannakse õigeks arvutiga,» rääkis Rõngu keskkooli vilistlane Sulev Kuus. «Kõik on tehtud täpselt nõuete järgi,» lisas Peeter Kroon­berg.

See tähendab näiteks seda, et koridorid on ohu korral lahkumiseks piisavalt laiad ning puit-alumiiniumaknad käivad ettevaatuse pärast lahti ainult alumisel korrusel ja teise korruse neis ruumides, mille all on koolimaja madalama osa katus. Teise korruse teisi aknaid saab avada vaid tuulutamiseks.

«Koolivägivalda soodustavaid pimedaid kohti siin majas ei ole,» rääkis Kroonberg endisse trepikotta ehitatud üksikute tualettide ees koridoris, kus on suur aken.

Varem pimedal koolisööklalgi on nüüd laeaknad ja tammeparketist põrandaga muusikaauditooriumis on terve sein klaasist.

Sopilises majas ringkäiku teinud vallavanem tunnistas, et eksis siin korra ära. «Öeldi, et saame matemaatikaklassis kokku,» muheles ta. «Teised mehed on siin koolis käinud, nemad muidugi teavad, kus matemaatikaklass oli. Mina olen aga võõras, andis otsida.»

Koolimaja projekteeris RTG Projektbüroo, rõõmsavärvilise sisekujunduse tegi arhitekt Katrin Tomberg-Tohter.

«Esiti tundus küll, et uh, kui õudne, punased seinad,» naeris Kroon­berg. «Alguses vaidlesin sellele värvile vastu, aga pärast oli mul suu kinni, sest sisekujundaja pani kõik väga ilusti paika.»  

Õpilased lähevad oma koolimajja tagasi järgmisel esmaspäeval, soolaleivapidu peetakse seal päev hiljem.

Kooli põhjalikuks remondiks kulus ligi kaks miljonit eurot ehk 32 miljonit krooni, millest 1,7 miljonit eurot on pangalaen.

Peale pangalaenu tagasimaksmise tuleb vallal aastani 2036 tasuda riigile ligi 1,9 miljonit eurot (veidi enam kui 29,7 miljonit krooni) trahvi koolimaja remondiga seotud laenamispiirangu rikkumise eest. Kui trahv makstud, saab vald selle raha tagasi. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles