Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Kahe maja rahva jõud ei käi kõrgest müürist üle

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Puiestee 118a majani viiva tee kõrval ja otsas on kõrged müürid, mis tekitavad tänava kõrval olevate majade elanikele peavalu: ruumikitsikuses on keeruline autoga igal aastaajal ringi pöörata, talvel suurendab kitsikust tänava otsa lükatav lumehunnik. Lahendus oleks väike ringtee, aga see on praegu vaid unistus.
Puiestee 118a majani viiva tee kõrval ja otsas on kõrged müürid, mis tekitavad tänava kõrval olevate majade elanikele peavalu: ruumikitsikuses on keeruline autoga igal aastaajal ringi pöörata, talvel suurendab kitsikust tänava otsa lükatav lumehunnik. Lahendus oleks väike ringtee, aga see on praegu vaid unistus. Foto: Margus Ansu

Berliini müür, mille ääres on talvel võimatu elada – nii kirjeldas Puiestee 118a kuuekorterilises majas elav Igor Šeremetov oma kodutänavat. Seda Maarja kooli vastast algavat Puiestee tänava kitsast juppi piirab ühelt poolt kõrge betoonmüür, tänav lõpeb tupikuga – ees on silikaatkividest teine kõrge müür.

«Siin on ka suvel raske autoga ringi pöörata,» rääkis Igor Šeremetov. «Traktor lükkab talvel tee lõppu tohutu hunniku lund, siis on täielik hullumaja. Sellist Berliini müüri ja tupikut ei tohiks Tartus olla – selle müüri taga on Maarja kooli lapsed, nad peavad seda vahtima. Ja tupik on elu lõpp.»

Tema sõnul ei peaks seda tupikut ja müüri olema. «Mõni aasta tagasi lasi linnavalitsus selle tänavajupi enam-vähem korda teha, aga töö on seni lõpetamata, tänava lõppu pidi tulema väike ringtee,» kinnitas Igor Šeremetov. «Viis aastat tagasi lasi linnavalitsus selleks projekti teha, see on mul kodus olemas. Olen aastaid ametnike uksi kulutanud, alguses lubati ring teha, siis öeldi, et raha pole, ja nüüd öeldakse, et ei tehta. Aga miks?!»

Tagasi üles