/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2011/01/13/498192t1hdcbf.jpg)
Tartu kalmistutel oli mullu urni- ja kirstumatuseid täpselt pooleks ning kui suundumus ei muutu, jäävad tavapärased kirstumatused tänavu juba vähemusse.
Juba pooled tartlased lähevad hauda urnis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muutus on olnud võrdlemisi järjepidev sellest peale, kui Tartus 1997. aastal alustas tööd krematoorium. Selle esimesel tööaastal oli Tartu linna kalmistutel urnimatuseid alla kolme protsendi, aastal 2000 juba veerand kõigist matustest ning mullu täpselt pooled – 1010 matusest 505 oli urniga.
Linnaasutuse Kalmistu juhataja Aime Pärna viitas, et tegelikult võib eelistustes juba praegu olla ülekaalus tuhastamine. «Väga palju urne on üleval ka – krematooriumist läbi käinud, aga ei ole kuhugi maetud,» ütles Pärna.
Statistikaandmed terve Eesti kohta näitavad, et tuhastus valitakse umbes 30 protsendi lahkunute puhul.
Vanemad inimesed, kes ise korraldavad matust, tahavad üldjuhul kirstumatust. Urnimatuse valivad pigem noored inimesed, kusjuures see ei sõltu asjaolust, kas lahkunu on noor või eakas.
Urnimatuse kasuks räägib Pärna sõnul asjaolu, et see on mitmes mõttes kergem: saab matuse aega valida, kergem on põrmu transportida, piisab väiksemast hauaplatsist.
Pärna sõnul on aga küllalt inimesi, kes usulistel põhjustel või muude isiklike tõekspidamiste tõttu iialgi tuhastamist ei vali. Ning veel üks nüanss: kel rahaga kitsas, neile võib tulla säästlikult korraldatud kirstumatus mõnevõrra odavam.
Odavama puusärgi võib leida juba tuhande krooni eest, ütles kirstuvabriku Puidu Taavet juhataja Haljand Lust. Haua kaevamine maksab sõltuvalt kalmistust ja kaevajast paari tuhande krooni ümber.
Kremeerimine maksab alates (juba riietatud ja korda seatud) surnu transpordist urni väljastamiseni 4900 krooni, ütles Tartu krematooriumi direktor Andres Tõnissoo.
Tallinna krematooriumi andmed ei näita krematsioonide hulga märkimisväärset suurenemist viimase viie aasta jooksul, mullu oli neid 3335.
Tartu krematooriumi viimaste aastate andmete järgi oli seal mullu tuhastatud surnuid 2133, tunamullu 1861 ja veel aasta varem 1877. Arvud on Tartu kalmistuile maetute hulgast mitu korda suuremad seepärast, et krematoorium teenindab tervet Kagu-Eestit.
Tõnissoo rääkis, et palju on olukordi, kus lähedased otsustavad tseremoonia korraldada urniga, see tähendab enne tuhastamine, siis tseremoonia juba tuhastatud põrmuga kodus, kodukirikus või -kalmistul.
On ka vastupidi: tseremoonia toimub kirstuga mujal ja lahkunu tuuakse tuhastamisele Tartusse.
Tartu krematoorium peab Tartu linnaga läbirääkimisi, et ehitada Ott Ojamaa projekteeritud praeguse hoone külge väike kabel pindalaga 30 ruutmeetrit. See võimaldaks pidada samal ajal kaks teenistust.
Mis Tõnissoo meelest ka väga tähtis, tekiks avaram võimalus väärikaks hüvastijätuks neilegi, kes enne tuhastamist tseremooniaks kabelit rentida ei taha, seni on see maja koormatuse tõttu üsna piiratud.
Tartu linnavalitsus on hoone laiendamise projekteerimistingimused heaks kiitnud. Läbiarutamist vajab aga hoone rendilepingu võimalik muutmine või täpsustamine. Hoone kuulub nimelt Tartu linnale, AS Tallinna Krematoorium, mille osakond on Tartu krematoorium, on selle rentinud 2017. aastani.