«Vaata, millise kraavi on karakatid siia songerdanud,» osutab tulihingeline kalastaja Märt Sillaste ühe käega lumevallidele ning tüürib teise käega amfiib-ATVd. «Karakatid jäid kinni, aga see aparaat läheb kõigest läbi,» hõikab ta üle võimsa mürina.
Läinud aasta lõpust viib OÜ Peipsile nii elukutselisi kui ka hobikalastajaid Peipsi jääle amfiib-ATVga kalale, olles oma kandis, Nina külas ainuke firma, mis sellist teenust pakub.
Isemoodi äri sai OÜ Peipsile juhataja Kalmar Kumari sõnul alguse vajadusest ja iseenda huvist.
«Hakkasin ise kalal käima. Varsti pärast seda tahtsid juba sõbrad tulla, seejärel sõprade sõbrad ja nende sõbrad,» meenutab Kumar. «Muudkui kasvas see sõpruskond, kuni mõtlesin, et pakuks siis juba laiemale hulgale jääle viimist,» räägib ta.
Väike, aga vägev
Et karakatid jäävad jänni sellise lumega, nagu on tänavu ja oli ka mullu, ning lumesaani hooaeg on lühike, hakkas Kumar otsima muid võimalusi ja leidis Kanadas toodetud amfiib-ATV. «See läheb läbi lume- ja veepudru, üle konarlike lumevallide, küngaste, jää, kraavide... mille iganes,» kiidab Kumar selja taga lõvina nurruvat roomikut.
Uuena maksab uppumatu maastikusõiduk umbes 23 000 eurot (358 800 kr), kuid firma ostis sõiduki kasutatuna 11 184 euro (174 470 kr) eest.
Mustjas jäävallutaja mahutab koos juhiga kuus sõitjat ning teeb päevas tavaliselt kolm edasi-tagasi reisi. Aega kulub viie kilomeetri kaugusele jääle sõitmiseks 15–20 minutit ning sinna ja tagasi reis maksab 10 eurot (156 kr) inimese kohta.
Kohalikke reisijate hulgast ei leia, sest nemad lähevad jääle jalgsi või mõne tuttava mootorsaaniga. Amfiib-ATVga sõitjad tulevad Kumari sõnul kohale kaugemalt: Tartust, Võrust, Viljandist, Põlvast, aga ka Tallinnast.
Mis mehed need on? «No ikka kalamehed. Enamasti tulihingelised harrastajad või isegi kutselised, aga on olnud ka selliseid, kes pole elus varem kalal käinud,» tutvustas Kumar.
Sina ja sinu kalad
Jääl on pisikesed kalastajate seltskonnad 4–7 tundi. «Siin kaldal tavaliste talveriietega külmetades võib küll arulage tunduda päev läbi jääl olla, aga kohapeal on see nauding,» ütleb kalastaja Märt Sillaste, kes on praegu tulnud mitte kalale, vaid appi amfiib-ATV sõite tegema.
Milles peitub kalastamise nauding, eriti veel talvel jääaugu juures istudes, on mittekalastajale raske selgeks teha, kuid Sillaste püüab. «Jääl saad sa oma mõtte välja lülitada argistressist. On ainult vaikus, rahu, sina ja sinu kalad,» kirjeldab ta kalamehe mõtteid.
Kellel on rohkem kalaõnne, võib päeva lõpuks jäält tulla 30 kilo kalaga; kel vähem, see saab viis kilo ikka kätte, räägib Kumar. Kõige rohkem saavad mehed ahvenat, vahel ka koha, haugi ja lutsu. «Kui veel eriti suure kala saab, on päev korda läinud,» muheleb Kumar.
Sõber Sillaste paneb amfiib-ATVle taas võimsa urina sisse, teeb äkilisi pöördeid ja kimab mänglevalt üle lumevallide, et järvelt maismaale jõuda ning enne kalameestele järele minekut seda pisut korrastada.