Vallikraav täitub mustlastantsijaist

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ansambli Maljarka juhendaja Svetlana Zaikova ütleb, et mustlasseeliku laiuseks on kaks rataskloššseeliku laiust. Lisaks tuleb allserva krookida rüüž, mis on õmblemisel see kõige tüütum.
Ansambli Maljarka juhendaja Svetlana Zaikova ütleb, et mustlasseeliku laiuseks on kaks rataskloššseeliku laiust. Lisaks tuleb allserva krookida rüüž, mis on õmblemisel see kõige tüütum. Foto: Kristjan Teedema

Svetlana Zaikova vaatas väikese tüdrukuna Kesktelevisiooni aastalõpusaadet «Kutsuv tuluke» ainult sellepärast, et näha, millal hakatakse seal näitama Moskva mustlasteatri Romen artiste. «Ma nii väga tahtsin ära õppida neid õlavärinaid,» meenutab ta. 

Keskkoolitüdrukuna õmbles ta endale laia seeliku ja püüdis sellega mustlastantsu järele aimata. Ühel nääripeol päästis ta sellega ära isegi klassi au.

Svetlana kasvas üles Obinitsas, ta isa oli kinomehaanik. Isal oli palju filmimuusikaga makilinte, kust kõlasid ka tollesama mustlasteatri Romen liidri Nikolai Slitšenko laulud. «Kui ma neid meloodiaid kuulen, siis tuleb hinge niisugune igatsus ...» 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles