Nooruse tänavale ehitatud rahvusarhiivi uus hoone Noora kaeti novembris uhke ja Tartu linnaruumis ainulaadse fassaadikangaga. Pool aastat hiljem on seis paraku selline, et tuule käes näotult laperdav kangas tuleb remondiks maha võtta.
Fotod: rahvusarhiivi uhke fassaadikanga keevised kärisevad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hoone tellinud Riigi Kinnisvara ASi projektijuht Margus Männo nentis, et tõepoolest on viimase pooleteise kuu jooksul hakanud mitmed kangapaanide ühenduskohad ehk keevised järele andma. Miks see aga nii on, pole veel selge.
«Tegeleme sellega,» kinnitas Männo. Ta rõhutas, et kangas ise ei rebene, probleem on liitekohtades.
Enne kui fassaadikangast remontima asutakse, tuleb aga selgeks teha, mis keeviste lahtimineku taga on, sest vastasel juhul võib hakata probleem korduma. «Kokku saame alati panna, aga tahame, et need ka järgmised viiskümmend aastat koos püsiks,» ütles Männo.
Ta täpsustas, et keeviste parandamiseks tuleb kangad tõenäoliselt fassaadilt ka maha võtta, olenemata sellest, kui suures ulatuses paane kokku kleepima – ehk ametliku nimega keevitama – peaks.
Rahvusarhiivi uuele hoonele fassaadikanga leidmiseks korraldati mullu konkurss, mis oli osa riigikunsti kontseptsioonist. See näeb ette, et ehitatavates avaliku otstarbega hoonetes peab olema kindla summa - kuni üks protsent ehitusmaksumusest, kuid mitte üle 65 000 euro - eest kunsti. Riigiarhivaar Priit Pirsko märkis novembris, et fassaadikangale kulus sellest summast umbes pool.
Rahvusarhiivi fassaadikanga leidmiseks korraldatud konkursi võidutööks osutus Carmen Lansbergi ja Fred Kotkase labürindimotiivides «Uure». Spetsiaalne kangas toodi kohale Prantsusmaalt, sellele mustri trükkimine võttis koos järeltöötusega aega üle nädala.