Nii nagu toob kevad loodusesse uusi värve ja hääli, muudab ta kirjumaks ka liikluspildi. Harjumuspäraste neljarattaliste sekka lisanduvad jalgrattad ja üha rohkem ka mootorrattaid.
Motohooaeg tõi tänavaile omajagu elevust
1. juuni 2016, 11:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ka politsei on asunud linnaruumis lisaks autodele korda pidama kahel rattal, teatas Tartu politseijaoskonna liikluspolitseinik Kaspar Lehesmets. Tema sõnul seisneb motopatrulli kasu peamiselt selles, et rattad on kiired ja mobiilsed.
«Mootorrattad on praktilised, nendega on võimalik kergelt manööverdada ja nende kiirendus on parem kui autodel,» kirjeldas Lehesmets kaherattalise töövahendi positiivseid omadusi. Niisiis jõuab politsei kiiremini reageerida liiklusrikkujale, aga ka teistele väljakutsele.
Mootorrattal patrullimise miinuspoolele võib neljandat hooaega alustanud motopolitseiniku sõnul kanda aga selle, et suvise päikese käes kipub kaitseriietuses olemine hirmus palavaks minema. «Kaitseriietus ja kiiver on aga asjad, mille arvelt järelandmisi teha ei saa.»
Maanteedel võib näha küll ka lühikeste pükste ja T-särgiga sõitjaid, kuid kogenud mootorratturid sellisest käitumisest lugu ei pea. Nimelt ei ole võimaliku kukkumise eest lõppkokkuvõttes kaitstud keegi. Paljas ihu saab rängalt kahjustada aga juba aeglasel kiirusel asfaldile prantsatades. «Mootorratturil ei ole ümber metallkesta, mis näiteks õnnetusse sattunud autojuhti natukenegi säästab.»
Kaitseriietuse peal soovitab motopolitseinik kanda omakorda erksavärvilist ohutusvesti, mis aitaks autojuhil ratturit paremini märgata. Lõviosa mootorratturi osalusel juhtunud liiklusõnnetustest leiavadki aset seetõttu, et mootorratas jääb manööverdavale sõidukijuhile märkamatuks. Õnnetusi ja ohtlikke olukordi juhtub ratturitega rohkem kevaditi, sest talvega on autojuhid nende olemasolu unustanud.
Lehesmetsa sõnutsi on autojuhtidele mootorrataste liikluspilti lisandumisel oluline neid märgata ja arvestada rataste eripäraga. Ehkki mootorratturid peaksid liikuma lubatud sõidukiirusega, kipub nende kiirus tihtipeale olema suurem. Kui kõrvalteelt peateele pöörates on näha, et läheneb mootorrattur, siis peaks veenduma, kas tema kiirus ikka on selline, nagu ollakse harjunud sõiduautode puhul.
Üsna palju on sellise stsenaariumiga avariisid, kus peateel liikunud mootorratturi kiirust ei ole õigesti hinnatud ja neile sõidetakse ette, selgitas liikluspolitseinik. «See kindlasti ei tähenda, et mootorrattureile oleks sõidukiiruse ületamine lubatud.»
Lehesmets märkis, et lisaks kiirusele erineb mootorratas autost ka pidurdamisvõime poolest. «Kui mootorrattur liigub sõiduki ees, siis peab autojuht arvestama, et mootorrattad saavad hästi pidama, mistõttu on õige pikivahe hoidmine väga vajalik.»
Märja ilmaga võib ratta pidurdusteekond omakorda pikeneda. Tähelepanelik tasub olla sellelegi juhul, kui rattur on näiteks manöövrit sooritades teekattemärgistusel – need on kohad, mis on mootorrattale on libedamad ja kukkumine ei ole välistatud.
Sadulas olles peab mootorrattur olema pidevalt valvel ja arvestama sellega, et autojuhid ei pruugi teda kohe märgata. Seega peab kahel rattal liikuja alati mõne sammu ette mõtlema ja ümbrust jälgima.
Iseenda ja teiste ohutuse tagamiseks tuleks vältida muu hulgas alkoholijoobes inimese sõidutamist, rõhutas Lehesmets. Joobes inimesed võivad käituda tagaistmel ettearvamatult, mistõttu võib ratas tasakaalu kaotada. Mootorrattasõidu põhitõdesid tuleb tutvustada neilegi, kes satuvad tagaistmele esimest korda. «Eriti oluline on siinkohal käitumine kurvides,» lisas Lehesmets.
Ja kindlasti ei peaks algaja mootorrattur kohe alguses proovima sõiduvahendist viimast võtta. Esmalt ikka sõiduvõtted selgeks ja alles siis võib hakata mõtlema ratta võimsuse proovimisele, manitses ta.
Mootorratturid ootavad uut hooaega alati pikkisilmi. Et see aga lömmis ratta või katkiste luude tõttu planeeritust lühemaks ei jääks, tasuks ülaltoodud soovitused kõrva taha panna ja enne sõitma asumist üle korrata.
Statistikat
Sel aastal on mootorrataste osalusel juhtunud juba 17 liiklusõnnetust, sama palju inimesi on saanud neis ka vigastada.
Mullu juhtus Eestis mootorrataste osalusel 91 liiklusõnnetust, neis hukkus neli ja sai vigastada 87 inimest.
2014. aastal oli ratturitega liiklusõnnetusi 96, neis hukkus 5 ja sai vigastada 91 inimest.
Tartumaal on sel kevadel juhtunud kaks vigastatuga mootorrattaõnnetust.
Allikas: Lõuna prefektuur