Pildiküllane lasteraamat sündis lusti ja põnevusega

Tiia Kõnnussaar (tagaplaanil) kirjutas kirjanikunime Tia Navi all lasteraamatu, milles jäi lühikese teksti kõrvale palju ruumi piltidele. Tekst andis kunstnik Marja-Liisa Platsile nii palju fantaasialendu, et suurest kuhjast piltidest kõik raamatusse ei mahtunudki. Foto: Margus Ansu

Alguses tiirles Tiia Kõnnussaare peas pealkiri. Siis hakkas tema sulest lahti rulluma lugu seitsmest väikesest elevandist, kellest kõigile sai panna toredad nimed, näiteks Terevant, Merevant, Helevant, Kolevant.

Nende elust suure ja sooja sinise mere ääres sündis 2014. aasta lõpus lugu, millega ajakirjanik ja kolumnist Tiia Kõnnussaar läks paljusid lasteraamatuid illustreerinud kunstniku Marja-Liisa Platsi jutule.

Ta meenutas, et sai kunstnikult kiire vastuse: «Nii lahe! Ma arvan, et sellest saab raju lasteraamatu!»

Värvidest pulbitsev

Marja-Liisa Plats asus läinud aasta kevadel katsetama, millise tehnika ja iseloomuga pildid võiksid väikeste elevantide raamatut kaunistada, ning jäi paljude proovimiste järel pidama akrüülvärvide juurde. Tema kujutluses pidid pildid olema suured, värvilised ja paljude mustritega.

Kunstnik rääkis, et kuna loos on seitse võrdselt tähtsat tegelast, tuli igaühega neist kõvasti vaeva näha, et nad üksteisest eristuksid. «Samas on nad hästi värvikirevad karakterid, see andis mulle mänguruumi,» rääkis Plats.

Tiia Kõnnussaar, kelle elevandiraamat on juba neljas lasteraamat tema sulest, tegi nüüd teoks oma ammuse mõtte võtta endale kirjanikunimi. Nii ongi selle piltidest pakatava suures formaadis lasteraamatu teksti autor Tia Navi, Kõnnussaare emapoolse suguvõsa järgi.

Nagu lasteraamatutes ikka, annavad ka seitse väikest elevanti oma lugejale edasi midagi õpetlikku. Tiia Kõnnussaar ise ütleb kokkuvõtvalt, et raamatu üks sõnumeid on: ka üks väike sõna võib teinekord palju pahandust teha. Marja-Liisa Plats luges enda jaoks välja pisut teist laadi iva: «Minu jaoks oli raamatu põhisõnum see, et kui sa midagi vussi keerad, siis see ei ole maailma lõpp, vaid sul on võimalik ennast või oma suhteid parandada.»

Ehkki värske pildi- ja muinasjuturaamat on mõeldud peamiselt 2–8-aastastele lastele, on raamatu autor kirjutanud jutustusse julgelt ka veidi keerulisemaid sõnu. «Ma ei kärpinud neid meelega välja, sest lastesse ei saa suhtuda kui rumalukestesse. Las nad küsivad, õpivad ja uurivad,» rääkis Kõnnussaar.

Lapselikud pildid

Raamatu piltide kohta sõnas ta, et esmapilgul jääb mulje, justkui oleksid need laste endi joonistatud, pisut kohmakalt ja oskamatult, ent ometi kunstnikukäega. Sellised pildid julgustavad lapsi joonistama rohkem kui väga täiuslikult tehtud, usub kirjanik.

«Oligi mõnus ja mänguline tunne neid pilte teha, nii nagu teinekord lapsepõlves unustad ennast lihtsalt joonistama ja avastama,» rääkis Marja-Liisa Plats. Ta lisas, et talle oli selle raamatu illustreerimine põnev ning alati ta selliseid raamatuid teha ei saa.

Et elevantide raamat tuleks just selline, nagu tegijad seda ette kujutasid, otsustati seekord väljaandmisel suurte kirjastuste abi mitte kasutada, vaid loodi oma kirjastus KiriSild. Et suur heale paberile kvaliteetselt trükitud värviline pildiraamat lugejale ebamõistlikult kalliks ei kujuneks, saadi toetust kultuurkapitalilt ning Hooandja keskkonnas koguti üle 3400 euro.

Hooandja tarvis valmis raamatust lühike ja kaasahaarav animatsioon, mille pani kokku Marju Unt ning luges linti Tartu ülikooli taimeökoloogia professor Kristjan Zobel. Raamatu autorid ei välista, et kunagi võiks muinasjutu põhjal luua ka multifilmi.

Seitse väikest elevanti

Tia Navi, Marja-Liisa Plats

Kirjastus KiriSild

Kujundaja Vahram Muradyan

48 lk, kõvaköide

Formaat: 240 x 320 mm