Kiri Piirissaarelt: viinast, eurost ja elust enesest

Maria Korotkova Foto: TPM

Aasta esimestel päevadel oli kaupluses täiesti vaakum, ostjaid polnud. Viina 5. jaanuarini müügil ei olnud – olid pühad, tarvitasime kõik ära.

Ega euro meid huvita, raha on raha. Rahvas ootas huviga, mis viin kaupluses maksma hakkab, sest see on põhiline müügiartikkel. Nüüd teame: ükskord väljastavad viina seitsme, teinekord viie euroga. Meil on see asi kuidagi imelik: ei ole kahju osta viinapudelit, aga kui ostame liha või vorsti, siis arvutame.

Ega meid viina hind väga huvita, sest viin on meil kuldne valuuta, mille kurss võib lihtsalt kõikuda. Kui palun kedagi mingit tööd teha, siis raha teda ei huvita. Näiteks viis eurot teda ei huvita, teda huvitab pudel viina.

Tegelikult on olukord väga kehv. Eile esitas vallavalitsus lahkumispalve, paneme 1. märtsist ameti maha. Vallavalitsuses on kolm liiget: mina, Ivan Kondratjev ja Anna Toropova, aga probleeme on palju, riik nende lahendamises ei osale.

Riik ise on hädas, annab meile, kohalikule omavalitsusele, paar miljonit raha. Seda on vähe, sest vaja on pidada kauplust, postkontorit, vallavalitsust, tehnikat, igasuguseid registreid. Me ei suuda seda elu enam korraldada, mina kah ei jõua enam oma kohustusi täita, sest igal pool on ainult takistused.

Selge, et mujal tööd ma ei leia, olen vana, 53 aastat. Kuigi mul on suur töökogemus, oleks nali, kui läheksin siit mujale tööd otsima – olen parteitu ja iseloom on halb. Räägin alati otse näkku: kallis inimene, sa ju varastad. Kellele see meeldib?! Kallis inimene, sa ju ei oska seda tööd teha, mispärast sa istud siin koha peal, mine ära, võib-olla keegi targem sind asendab. Sellepärast olen halb inimene.

Vallavanemat on meile raske leida, tema brutopalk on 8000 krooni, aga tööd on palju. Mina olen vallavanem ja sõidan hõljukiga, sõidan traktoriga, sõidan buraaniga, ehitan teed, vean prügi, teen arhiivi korda, tegelen projektidega. Oleme vallavalitsuses kõik kolm sellised, teeme mitme inimese tööd.

Me Piirissaarel oleme töökad, oskame paljusid asju, oleme kuldsed tükid siin. Aga teise kohta ei tohi me minna – seal tekitame sellise korralageduse, et… No sellepärast, et teised vallad-linnad töötavad oma ringis, oma soos. Ja kui mina, võõras inimene, lähen võõra soo sisse, siis leian sealt nii palju probleeme, et tekibki korralagedus ja jään selle keskel üksi.

Jumal tänatud, kui Saarte Liinid võtab mind sadamasse tööle. Kui sadamasse ei võeta, hakkan kala püüdma. Võtsin kaks kalavõrku, tegelen 15. märtsist 5. maini kalapüügiga ja pärast istun, kasvatan sibulat.

Vana kalendri järgi on meil täna vana aasta viimane päev. Raha on otsas, pidu tuleb väike.