On väga raske öelda, mitusada inimest, padi kaenlas, täna kell 12 Tartu Ülikooli Kliinikumi Lunini tänava poolse peasissekäigu ette kogunes.
Padjasõdalased ummistasid kliinikumi ukseesise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilmselgelt ei mahtunud need inimesed ühe pildi peale.
Padjaga-tööle-meeleavaldusele oli tuldud ka koos perega, kaasas väikesed lapsed ning lemmikloomad.
«Tere, padjasõdalased!» hõikas arst Kuido Nõmm täpselt kell 12 ning pidas kõne, mille ta oli koos arst Jaan Sütiga eile õhtul ette valmistanud. Just need kaks Tartu arsti on padjaga-tööle-idee leidjad ja tänase päeva organiseerijad.
Kõne on siin.
«Meil on hea meel, et meil on õnnestunud kõnetada nii paljusid inimesi. Teame, et kaasamõtlejaid on palju rohkem kui näoraamatu grupis.
Alguse sai kõik mõne elust võõrdunud poliitiku ütlustest. See oli kui katalüsaator, mis lükkas käima ahelreaktsiooni. Aitäh neile selle eest!
Meie töö on pingeline, arstiabi krooniliselt alarahastatud. Me teeme palju ületunde ja oleme väsinud, mistõttu kannatab suhtlus patsientidega ning ravikvaliteet, kannatab meditsiinitöötaja pereelu. Maailma kõige efektiivsemaks tervishoiusüsteemiks oleme saanud tänu meie ennastohverdavale tööle, mitte haiglajuhtide ja poliitikute otsustele.
Kui Marianne Mikkol on probleem, kuhu koer panna, siis meil on probleem, kuhu oma lapsed panna. Kui me vara tööle läheme, ei ole lasteaiad veel lahti ja kui me õhtul lõpetame, ei ole lasteaiad enam lahti. Igapäevane elu kubiseb näidetest, kus lapsi kasvatatakse telefoni teel, sest üksi lapsi kasvatav ema on tööl. Ülemäärane töökoormus saab saatuslikuks paljudele kooseludele.
Oleme otsustanud, et meie isiklike elude arvelt seda süsteemi enam efektiivsemaks ei ehitata!
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski kavandab haiglate liidu juhi Urmas Sule ettepanekul töölepingu seaduse muutmist, millega legaliseeritakse üle mõistuse suur valveaeg. Järgmiseks tahetakse kaotada ületundide ja riigipühade töö lisatasu. On avalik saladus, et kehtivaid puhkeaja nõudeid arstide ja õdede puuduse tõttu paljudes haiglates praegu ei täideta. Seetõttu plaanitakse kehtestada tervishoiutöötajatele pikem töö- ja lühem puhkeaeg. Suur osa valvetest tehakse ületundidena, mille hüvitamine sageli ei vasta seadusele või mis üldse kirja panemata jäetakse. Juhime tähelepanu, et ületunnitöö tegemine on oma olemuselt erakorraline, uue seadusega tahetakse see muuta reegliks. Meditsiinitöötajate vähesuse ja rahapuuduse kompenseerimine ühe valdkonna töötajate õiguste piiramisega on alandav, ebainimlik ja erakordselt jultunud ettepanek. Tervishoiu juhtimise vigu ei pea meie kinni maksma!
31. mai ei ole juhuslik päev. Kollektiivlepingu läbirääkimised jätkuvad riikliku lepitaja juures, kuna me ei võtnud vastu naeruväärset pakkumist tunnitasu tõusuks, mis oli sentides. Juba mitmendat korda on täielikult tagasi lükatud meie ettepanekud töökoormuse normaliseerimiseks ja tavatööajavälisel ajal töötamise väärtustamiseks. Asi ei ole ainult rahas, kollektiivlepingusse peavad saama töö- ja puhkeaega reguleerivad sätted.
Meie eesmärk on töötada normaalse koormusega. Ei saa olla nii, et kui kogu töö tuleb ära teha, siis vilistatakse seadustele.
See pehme protest on meie ühtsuse märgiks. Kui töökoormuse normaliseerimise asemel hakatakse seda seaduse jõuga suurendama, tuleb järg.
Keegi ei pea enam kartma, et ta on üksi. Nende teemadega tegeldakse päevast päeva arstide liidus, kutseliidus, õdede liidus. Meid on palju, meid saaks olla veel rohkem, uued liikmed on alati teretulnud. Lühikese ajaga on aktsiooni toetajaid kogunenud üle 4400 ja nende hulgas ei ole ainult arstid ja õed! Karta on, et süües kasvab isu ja tervishoiutöötajatele kehtestatav «paindlik töö- ja puhkeaeg» ei pruugi jääda erandiks, vaid levida ka teistesse valdkondadesse.
Riigil on aeg hakata investeerima inimestesse!»
Kõnet kuulati suure kaasaelamise ja elevusega, vahele plaksutades ja hõigates: «Õige!» ja «Nõus!»
Meeleavaldus lõppes ühise marssimisega ümber kliinikumi ravimajade ning kogu sündmus ei kestnud üle paarikümne minuti.