Riiulis soiku jäänud raamatu võiks vahetuskaubaks muuta

Leo Ariva on kodusest raamaturiiulist välja valinud kümmekond head teost, millest ta on nõus loobuma. Kehvi raamatuid, mille vastu keegi huvi ei tunne, pole mõtet pakkuda, sest siis ei saa sa uues veebikeskkonnas raamatuvahetusõigust.

FOTO: Marko Saarm / Sakala

Leo Ariva usub, et suudab Eesti kodused raamaturiiulid digitaalselt ühendada veebikeskkonnas www.raamatuvahetus.ee nii, et nende riiulite omanikud võiksid ringlusesse paisata raamatuid, mille vastu neil  enam huvi ei ole või mida neil on topelt.

«See oleks uudne teenus terves Euroopas,» ütles Leo Ariva.

Lihtsad reeglid

Kõigepealt tuleb oma raamatukogu silmitseda pilguga, kas seal on teoseid, millest soovid loobuda, kui selle eest midagi uut ja huvitavat vastu saad.

Raamatuid ei pea kuskile ära vedama, neist tuleb teha nimekiri ja see kanda veebikeskkonda. Kui see tehtud, pääseb ka teiste raamaturiiuleisse kolama ja sealt endale huvipakkuvat vahetuskaubaks vastu tellima. Kui midagi põnevat ei leidu, võib teha soovilehe, mida samuti kõik keskkonna liikmed näevad.

Raamatuid ei pea vahetama klassikalisel viisil – mina sulle, sina mulle –, vaid anda võib ühele ning võtta hoopis teiselt.

Raamatu saab kätte kas pakiautomaadi teenust kasutades või kaardirakenduselt vaadates, kui kaugel sind huvitava raamatu omanik elab. Kui ta elab sinuga samas linnas, võib ka kohvikus kokku saada ning nii uue sõbra leida.

Oma ideed tutvustades ütles Leo Ariva, et talle meeldi­­vad väga kõik kogukonnaga

seotud teemad, sealhulgas jagamine, sest ta ei usu tarbimisühiskonna pikka perspektiivi.

Ariva on kursis raamatuturul toimuvaga ning teab, et kui arvestada aastas ilmuvate raamatute ja brošüüride tiraaže, siis lisandub Eestis igal aastal riiuleile 5,5 miljonit eksemplari. Osa neist läheb raamatukogudesse, koolidesse ja asutustesse, osa aga inimeste kodudesse.

«Koduriiuli raamatuid on enamasti kord või paar loetud või lehitsetud, need on alati väga hästi hoitud või peaaegu uued. Ja see on mu meelest natuke nagu seisev ressurss,» arutles Ariva. «Jah, raamatutel on oma emotsionaalne väärtus, need on koduse õhkkonna tähtis osa ning alati on inimesi, kes ütlevad, et nad ei loobuks mitte ühestki oma raamatust isegi siis, kui neid on riiulis mitu tuhat. Enamasti leiab aga igaüks ka mõne sellise väärt raamatu, millest ta on nõus loobuma.»

Ariva kinnitas, et raamatuvahetuse infosüsteem ja veebilahendus on valmimas ning selle proovimine algab suvel. Juba praegu saab igaüks oma meiliaadressi www.raamatuvahetus.ee lehele maha jätta, et teave selle töölehakkamisel kohe temani jõuaks. Huviliste kontakte on Arival esialgu 300.

«Kujutame nüüd ette, et igaüks neist kolmesajast inimesest paneb pakkumisnimekirja 10 raamatut, ka siis on meie kõigi ühises raamatukogus juba 3000 eksemplari,» kirjeldas Ariva.

Küsimuse peale, kas raamatuvahetuse töölehakkamine võiks selle ülesehitajaile ka ärilist kasu tuua, vastas Ariva, et jah, raamatuvahetus on tasuline teenus. Sellega liitujale annab aastane liikmemaks üsna mitme raamatu vahetamise õiguse. Liikmemaks on arvutatud selliselt, et ühe vahetatud raamatu hind on palju soodsam kui raamatute keskmine letihind poes.

Hoogu saab Hooandjast

Raamatuvahetuse üksikasjalise kirjelduse leiab annetuskeskkonnast Hooandja, kus see pälvib avalikku tähelepanu ja kogub stardikapitali. Üks, kes projektile on juba hoogu juurde andnud, on Viljandi linnaraamatukogu direktor Reet Lubi.

Reet Lubile teeb heameelt juba see, et inimesed loevad. Ka on ta veendunud, et kui uuem põlvkond on e-raamatu ja lugeri omaks võtnud, siis keskmine ja vanem põlvkond armastab endiselt pärisraamatuid.

Raamatuvahetussüsteem annab tema sõnul võimaluse saada ka mõni emotsionaalselt kallis teos, mis on poeriiulilt kadunud.

Lubi toob näiteks Tolkieni «Kääbiku» esimese eestikeelse väljaande, mille puhul ta teab, et inimesed seda on otsinud.

Ta ise otsiks vahetuse teel aga mõnd Terry Pratchetti raamatut, mis on talle endale emotsionaalselt tähtis, kuid mida samuti lettidel enam ei näe.

Leo Ariva võtab raamatuvahetamise idee kokku nii: raamatuid jagades säästad raha, võid leida raamatu, mida kauplustes enam ei ole, võid leida ka uusi tuttavaid ja sõpru ning raamatuid vahetades jäävad paljud puud langetamata.

Eesti on väike ja kompaktne riik, kus internet levib kõikjal ja logistikasüsteemid töötavad hästi. Mis kõige tähtsam – Eesti inimesed loevad raamatuid. Seepärast usub Ariva, et ta idee ei saa läbi kukkuda.

Raamatuvahetuse idee käis ka ettevõtluskonkursil Ajujaht ning eelmisel sügisel laekunud 301 idee hulgast pääses see esimese saja sekka.

Tagasi üles