Beebibuum toob valdadele nii rõõmu kui kohustusi

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartumaa elanike arv.
Tartumaa elanike arv. Foto: Graafika: Artur Kuus

Tartu ümbruse vallajuhid küll naudivad elanikkonna kasvu, ent tunnistavad ka lisanduvaid kohustusi.


«Ilus number, kuid toob kaasa ka kohustusi,» tunnistas Ülenurme vallavanem Aivar Aleksejev. Tema sõnul tuleb hakata kiiresti otsima võimalusi uue lasteaia ehitamiseks. Vallajuhi sõnul lisandus valda tänavu 81 inimest. Palju oli ka nimistust lahkujaid.

Praegu on vallas kaks munitsipaallasteaeda ning 54 lasteaiakohta rahastab vald Külitse eralasteaias. Kohti oleks aga juurde vaja, sest see hoiaks inimesi veelgi rohkem omavalitsuse nimekirjas.

Noori tuleb juurde

Tartu valla elanike arv kerkis mullu 120 inimese võrra. Neist sünde oli 71. «Linna ääres käib aktiivne elamuehitus ja noori inimesi on palju juurde tulnud,» rääkis Tartu vallavanem Aivar Soop.

Valla lähiaja plaanidest nimetas Soop kapitaalremonti Lähte lasteaias, kuhu lisandub 25 kohta. Samuti tuleb laiendada Kõrveküla kooli.

Tervelt kaheksa protsenti kasvas mullu Luunja valla elanike arv. Juurde tuli 251 inimest, kellest 43 olid vastsündinud. Luunja vallavanema Aare Andersoni hinnangul on elanike arvu kasv tehtud töö tulemus. «Eks oleme kasvuks valmis ka edaspidi,» sõnas Ander-son ning lisas, et kaua pinnuks silmas olnud lasteaiakohtade puudus sai mullu lahendatud. Koolides veel ruumi on.

Eesti noorim maakond

Tartumaa rahvastik on kogu Eesti arvestuses üks noorimaid, selgitas statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika analüütik Alis Tammur. Nimelt on tartumaalaste keskmine vanus 38,9 eluaastat, mis tähendab, et Tartumaa on Eesti noorim maakond. Tartu linnas elavate inimeste keskmine vanus on aga veel pisut noorem – 38,5 eluaastat.

Eestist leiab üsna vähe omavalitsusi, kus keskmine vanus on veel väiksem kui Tartus. «Seega pole mingi ime, et siin sünnib rohkem lapsi kui mujal,» märkis Tammur.

Tartumaal on iive olnud positiivne 2004. aastast, Tartus 2002. aastast. Veel on iive positiivne Tartu linna tagamaa valdades, maakonna äärealal on iive pigem negatiivne.

Sama lugu on omavalitsusüksuste rahvastiku keskmise vanusega: linnaümbruse valdades on see väiksem, kaugemates valdades suurem, rääkis Tammur. Loomulik positiivne iive valitseb veel vaid Harjumaal. Üksikuid omavalitsusüksusi võib teisigi selliseid olla, paiknevad nad peamiselt suuremate linnade tagamaal. Ülejäänud maakondades on loomulik iive negatiivne.

Tammur lisas, et 2010. aasta rahvastikuandmed võivad lähiajal pisut muutuda, kuna lapsele saab nime panna kuni kuu aega pärast sündi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles