Igav ja põnev labor – 40 000 vastust iga päev

Ühendlabori avar vastuvõtuosakond, mis avaneb edasi logistikasaaliks. Foto: Kristjan Teedema

Laborimeditsiin on pealtnäha steriilne ja igav, kui süveneda, siis aga aukartustäratav ja põnev. Mida kõike seal ei näe – värviliste korkidega katsutid, reagendid ehk keemilised ained, mida on vaja reaktsioonide tekitamiseks, Petri tassid, laminaarid, vaikselt sahisevad sorteerimis- ja pipeteerimisautomaadid, tsentrifuugid, analüsaatorid. 

Suurte saalide kõrval leiab väikesi laboreid ja kabinette, mille ustel kirjad, mis tavainimesele midagi ei ütle – voolu-tsütomeetria, elektroforees, kromatograafia, preparaatide värvimine ... 

Bioloogilise ohu hoiatus. Foto: Kristjan Teedema

Tartu ülikooli kliinikumi ühendlabor on end nüüd Puusepa 8 asuva J-korpuse teisel ja kolmandal korrusel sisse seadnud ning täna tulevad laborit selle uues kohas avama Eesti paljude haiglate esindajad ja koostööpartnerid. 

Enam kui kaks tuhat ruutu

Laborimeditsiini keerukusest annavad märku osakondade nimed. Vastuvõtu ja logistika osakonna kõrval on seal kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia, immuunanalüüsi, kliinilise mikrobioloogia ja mükobakterioloogia osakond. Kõik need paiknevad kokku 2350 ruutmeetril ja neis osakondades töötab 115 inimest. Täpsuse huvides tuleb märkida, et ühendlabori töötajaid on 175, kuna geneetikakeskuse ja lastekliiniku labor asuvad veel kliinikumi teistes majades.

Ühendlaborist on võimalik tellida 1200 nimetust analüüse ning tööpäeviti väljastatakse 40 000 – 48 000 analüüsivastust. Neist analüüside vastustest sõltub, kuidas inimest edasi ravida, kas ta kohaneb oma haigusega või paraneb päriselt ning elab pika ja ilusa elu. 

Immuunanalüüsi osakonna laborispetsialist Riin Tamm. Foto: Kristjan Teedema

Immuunanalüüsi osakonna laborispetsialisti Riin Tamme silmad säravad, kui ta sellest kõigest räägib. Tema tooks iga meditsiinist vähegi huvituva inimese laborisse. 

Veri, kaaped, röga

Ühendlaborisse saabuvad proovid alates toruposti teel tulnud proovidest ja lõpetades kulleri või Cargobusi autojuhi toodutega. Iga proov registreeritakse ning see asub teele väga kindlat ja täpset rada mööda, kus miski ei tohi minna valesti.

Proovideks on täisveri, plasma, seerum, liikvor ehk ajuvedelik, urin, kõikvõimalikud kehavedelikud ja -kaaped. Loetelu ei ole lõplik. 

Ka kõikide verekeskuses verd loovutamas käinud inimeste vereproovid tulevad kliinikumi ühendlaborisse. 

Proov liigub väikeses katsutis, millel on peal triipkood. Sageli on vaja ühest proovist mitu analüüsi teha, vedelikke eraldi katsutitesse pipeteerida, uue triipkoodiga varustada. 

Osaliselt saavad sellega hakkama masinad, teatud juhtudel teevad töö ikkagi laborandid-bioanalüütikud.

Vahel võib mõne prooviga olla ülikiire: tegu võib olla vastsündinust patsiendiga või just parajasti käiva keeruka operatsiooniga. Need on märkega cito! ehk kiired analüüsid ning neid ei panda liinile järge ootama, vaid laboritöötaja asub nendega tegelema kohe. Töö käib ööl ja päeval.

Paljudest proovidest läheb osa arhiveerimisele, näiteks koesobivuse proove tuleb alles hoida 20 aastat – see info puudutab siiratud patsiente. Arhiiviks on ühendlaboris külmikud, mõnes neist külma 80 kraadi.

Viirused ja bakterid

Ühendlaboris analüüsitakse viiruste ja bakterite ning inimeste DNAd ja RNAd. 

Immuunanalüüsi osakonna vastuvõtutuppa saabki siseneda vaid niisuguste uste kaudu, mille vahel on lüüs. Rõhkude vahe tagab selle, et võimalik saastatus ei leviks ühest ruumist teise ega rikuks algmaterjali. 

Reaalaja PCR-masina rootori adapter, mis võimaldab samal ajal analüüsida 72 proovi. Reaktsioonituubide suurus on 0,1 milliliitrit. Foto: Kristjan Teedema

Immuunanalüüsi osakonna analüüsid põhinevad PCRil, mis tähistab polümeraasi ahelreaktsioon ehk meetodit DNA või RNA järjestuse mitmekordistamiseks. Laboritöötajad on need masinad nimetanud Tupsuks, Täpiks, Laikaks ja Bellaks ning neile sildid peale kleepinud.

On veel põnevaid kastikujulisi roboteid, mis uurivad papiloomviiruse tüüpe, klamüüdiat ja gonorröad. On ka kiire gripimasin, mis annab tunni ja 15 minutiga vastuse, kas inimene on nakatunud A- või B-grippi.

Riin Tamm ütleb, et laborimeditsiini populaarsus kasvab. Tartu ülikoolis on 2017. aasta sügisest biomeditsiini magistrantuuri õppekavasse liidetud ka laborimeditsiin ning neid seminare hakkavad pidama eelkõige laboreis töötavad inimesed.

Laborisetsialist Riin Tamm on rõõmus sellegi üle, et gümnaasiumides leidub juba õpetajaid, kes toovad oma õpilased laborisse ekskursioonile. Ta soovib, et neid huvilisi oleks rohkem.