K, 30.11.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kahtlustus: Kajar Lember oli osaline hiigelkelmuses

Oluliselt täpsustatud kell 16.58!
Tiina Kaukvere
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Kahtlustus: Kajar Lember oli osaline hiigelkelmuses
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 13
  • Hiigelkelmuse keskel on üks ehitusettevõte, kes aitas kaasa 26 europettusele.
  • Kahtlustuste kohaselt peteti välja ligi 2,1 miljonit eurotoetusi.
  • Lemberi ettevõtted on osalenud kahtluse järgi 850 000 euro pettuses.
  • Lisaks võis ta võtta altkäemaksu (Raadi projekt, avalikud tualetid, avalik raha)

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Janek Maasik ja Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Marek Vahing andsid tänasel pressikonverentsil ülevaate Kajar Lemberit puudutavast kahtlustusest. Lember on kahtlustuse kohaselt osaline hiiglaslikus soodustuskelmuses ning lisaks kahtlustatakse teda altkäemaksu võtmises.

Eile avalikustatud kinnipidamise sisu, mis seisneb korduvas altkäemaksu võtmises, on vaid osa kriminaalasjast, kus kahtlustatavate ring ei piirdu Tartu abilinnapeaga, vaid ulatub kümnete eraisikute ja ettevõtteni, keda on alust kahtlustada soodustuskelmuste toimepanemises - Euroopa Liidu toetuste väljapetmises ja sellele kaasa aitamises.

Käesolevaks ajaks on kahtlustatavatena üle kuulatud kuus inimest ning kahtlustused on esitatud kolmele juriidilisele isikule. Kahtlustatavate ring võib suureneda, ent hetkel ei ole politseil alust arvata, et nende hulgas on lisaks abilinnapeale teisi ametiisikuid.

Marek Vahing kinnitas, et eile ja ka täna toimusid üle Eesti erinevates kohtades läbiotsimised. Täna hommikul kell 9 kuulas politsei ka Kajar Lemberi kahtlustatavana üle. Tal oli võimalik selgitada asjaolusid. Lemberile esitati kahtlustus soodustuskelmuste toimepanemises ja altkäemaksu võtmises. Lember on endiselt kinni peetud, ütles Vahing.

Janek Maasik keskkriminaalpolitseist ütles, et kriminaalasi sai alguse 2014. aasta kevadel, kui alustati menetlust soodustuskelmuse paragrahvi alusel. Hakati uurima pettuseid Euroopa Liidu toetuste taotlemisel. Kokku on uurimise all 26 toetustaotlust, kus alust on arvata, et on toime pandud soodustuskelmusi.

Kogu asja sisu ei keskendugi niivõrd Kajar Lemberile, vaid hoopis ühe ehitusettevõtte tegevusele, kes on ühenduslüliks neile 26 pettustele.

Petuskeemi ühenduslüliks oli kahtlustuste kohaselt üks Lõuna-Eestis asuv ehitusettevõte, mille töötajad aitasid ebaausate kavatsustega taotlejatel toetusi välja petta. Kuna toetuste taotlemisel tuleb taotlejal panustada ka enda osalusega, siis enda osaluse maksmise vältimiseks moonutati seotud äriühingute poolt esitatud hinnapakkumistega ehituse maksumust suuremaks ning mängiti pakkumine ühenduslüliks olevale ehitusettevõttele. Koostöös nimetatud ehitusettevõttega tehti omavahelisi näilisi tehinguid, et jätta toetusi jagavale asutusele mulje omafinantseeringu tasumisest. Ehk siis prooviti võimalikult suures osas saada rahastust fondidest, ise seejuures mitte panustades.

Toetuste maht küündib 2,1 miljonini, mida peteti välja. Lember on kahtlustuste kohaselt läbi oma äriühingute taotlenud toetusi suurusjärgus 850 000 eurot. Maasik rõhutas, et tegemist on Euroopa Liidu maksumaksjate rahaga.

Võttis ka altkäemaksu?

Marek Vahing rääkis ka Lemberi altkäemaksukahtlustusest. «Ametnik, kes täidab oma ametikohustusest tulenevaid ülesandeid, tema otsus peaks olema vaba igasugustest välistest mõjutustest. Seega, kui ametnik lähtub oma ametiülesandeid täites omakasust või kolmanda isiku huvidest, saades vastutasuks midagi, kuritarvitab ta avalikku usaldust. Avalikkus eeldab, et ametnik täidab ülesandeid avalikkuse huvides, on seejuures aus ja eriliselt hoolas. Ennekõike valdkonnas, mis puudutab avalikke rahalisi vahendeid.»

Vahingu sõnul on alust arvata, et abilinnapea Lember on usaldust kuritarvitanud. Ta on otsuseid teinud ja Tartu linna rahalisi vahendeid suunanud nii omakasust kui ka kolmanda isiku huvidest lähtuvalt, saades rahalist kasu.

Kajar Lemberile esitatud kahtlustus on muuhulgas seotud Tartu Raadi kinnistuga ja sellega seonduva ideekonkurssiga, linna avalike tualettruumide ehitamise ja paigaldamisega, samuti ühe äriühingu huvides linna eelarvest rahaliste vahendite eraldamisega. Kui suurt varalist kahju Lemberi tegevus linnale kaasa tõi, on veel selgitamisel.

Vastutasuks sai Lember ühelt Tartu ehitusärimehelt erinevat vara ja muid soodustusi. Summad on tuvastamisel ja neid prokuratuur ei avalda. «Ühiskonnale on kahju tekitatud juba sellega, et oleme esitanud kahtlustuse nii kõrgele ametnikule, kellel peaks ühiskonna ees olema eriline usaldus.»

Prokuratuur ei soovinud uurimise huvides avaldada, kas kelmuses ja altkäemaksuskeemis osalenud ettevõtja on üks ja sama.

Abilinnapea Kajar Lember teatas 12. mail, et paneb ameti maha, sest soovib keskenduda eraärile.

«Põhjus on selles, et linn korraldab lähiajal ideekonkursi mitmete potentsiaalsete arendusobjektide peale Raadil, et seal ümbrus korda teha. Olen otsustanud, et tahan ühe oma ideega osaleda. Leian, et konkursil osalemine tekitaks huvide konflikti, olengi seetõttu otsustanud abilinnapea ameti maha panna ja mingiks ajaks keskenduda erasektorile,» kommenteeris Lember siis.

«Idees, millega ma välja tulen, ei ole ka ühtpidi midagi maailma muutvat, oleme varemgi mõelnud sama asjaga Raadi peale, aga pigem vallamaadele teisel pool lennuvälja, et tekitada sinna kogu pere turismiobjekti. Nüüd, mil Roosi tänava lennuangaaride rendilepingust ootamatult loobuti ja need lähevad konkursile, avanes uus võimalus,» rääkis Lember ametist loobumist kommenteerides. «Kahte jumalat on korraga raske teenida ja valik on praegu selline. Kavatsen siiski mitte ära kaduda ja Tartu volikogu liikmena jätkan.»

Tartu linnavalitsus teatas üleeile, et kuulutab välja avaliku ideekonkursi linnale kuuluvatel Roosi tn 83 ja Roosi tn 84 kinnistutel kultuuri-, turismi-, meelelahutus- või spordielu edendavaid tegevusi realiseerivate ideede leidmiseks. 

Märksõnad
Tagasi üles