Rahandusministri ja peaministri suust on olnud korduvalt kuulda, et euro tulek ei tõsta hindu. Kui asjasse natukenegi süveneda, siis võib väita, et neil ongi õigus. Tõepoolest, uuel aastal ei ole enam vaja hindu tõsta, sest hinnad olid selleks ajaks vaikselt juba tõstetud.
Jüri Laurson: euro tulek tõstis märgatavalt hindu
Näiteks elutähtsa toiduaine piima liitrihind ulatub, olenevalt tootjast, juba 12 kroonini. Leiva ja saiatoodete hinnad on pidevas tõusus. Eesti lemmikleibade küpsetaja Leiburi Rukkipala 360 grammi maksab juba 10,5–12 krooni, Eesti Pagari viilutatud Õnne sepik (300 g) on üks odavaimaid ja maksab 7,90 krooni. Statistikaameti andmetel kasvasid toiduainete hinnad eelmise aastaga võrreldes 11,6 protsenti.
Jätkuv taastuvenergia allikatest elektri ja sooja tootmise doteerimine elektrijaamades on tõstnud halupuudest toasooja hinda peaaegu kaks korda. Taastuvenergia doteerimist ei luba aga peaminister vähendada.
Bensiini 95 hinda on kütusemüüjad mõne kuuga kergitanud üle 18 krooni piiri. Statoili teenindusjaamades ligineb selle liitrihind juba 20 kroonile.
Eesti Energia elektribörsile minek on tõstnud elektri hinda suurtarbijatele, mis omakorda on nagu pärmiga kergitanud kõigi toodete hindu. Elektri praegune hind Eesti kodutarbijale olevat nagu jõulukingitus. Ettearvamatu on aga see, missugune kingitus ootab kodutarbijaid elektri vabaturul aastal 2013.
Hinnatõus tühjendab uuel aastal jõuliselt ka nende pensionäride rahakotti, kes ise ei suuda pensionirahal postkontoris järel käia ning on sunnitud kasutama kojutoomise teenust. 1. jaanuarist tõstis Eesti Post riikliku pensioni kojukande hinna 60 kroonilt 72 kroonile.
Kui oled vanaks ja jõuetuks jäänud, siis aita ennast ise. Mida küll mõtlevad Eesti praegused end igavesti noorena kujutlevad riigimehed? Kas tõesti on riigil raske rahastada pensioni koju toomist nendele, kes ei suuda haiguse või vanaduse tõttu postkontorisse minna? Samas on rahandusministeerium selgeks teinud, et pensionid ka 2011. aastal ei tõuse! Tänavu on riik rahapuuduse ettekäändel inimesed ilma jätnud isegi 3000-kroonisest matusetoetusest.
Kõige selle juures on lausa uskumatu lugeda internetist Postimees.ee, et kõige kallima, 90 000 krooni ringis maksva jõulupeo pidas «katku» ajal rahandusministeerium. Samas kaitseministeerium jättis jõulupeo üldse ära. Näha on, et see, kelle käes on rahakott, ei suuda ka masu ajal sellega kokkuhoidlikult ümber käia.
Majanduslik kiire edasiminek ei ole tee õnnele ega loo riigis mingit rahulolu, kui ei keskenduta vajalikul määral rahva tervisele, perekonnale ja inimeste heaolule.