Folklorist avas muistse ukse linnuriiki

Raamatu on illustreerinud Mari Hiiemäe. Foto: Repro

Praegune magusa lõhnaga aeg looduses on hea silmale ja ninale. Kuid mitte ainult. Kõrvgi saab oma noosi kätte, ent mitte õitsevatest taimedest, vaid hoopiski sulelistest, kes õite kohal ja vahel lendavad ning toitumise ja toidu pessa kandmise vahel laulavad. Seepärast on suurepärane, et just maikuus tuli loodusehuvilise lugeja ette tasku mõõtu teos «Väike linnuraamat rahvapärimusest».

Pärast selle raamatuga tutvumist ei saa lindude keel küll selgeks, aga avab nendega suhtlemises uusi uksi. Üks tähtsaimaid neist lubab siseneda linnuriiki üle sama lävepaku, millest sammusid üle meie muistsed esivanemad.

Aastatepikkune töö

Folklorist ja Eesti ornitoloogiaühingu liige Mall Hiiemäe on kogunud aastatepikkuse töö tulemusena eesti rahvaluule arhiivist väärt kraami lindude kohta.

«Võib ütelda, et muistses maailmapildis on linnud inimesele otsekui omataolised,» kirjutab ta eessõnas. «Linnud on sõnumitoojad, olgu ilmaprognoosi või tulevaste aastaaegade, loodusandide, viljasaakide, sõdade, samuti ka perekonnaelu tähtsündmuste – sünni, abiellu astumise või surma kohta.»

Sissejuhatusest saab lugeja ülevaate lindude üldistest seostest meie rahvausundiga. Jutuks tuleb muu hulgas seotus surmariigiga, linnupette võtmise vajadus ja linnud regilaulus.

Aulist öösorrini

Teose peaaegu 200-leheküljelises põhiosas annab Hiiemäe valiku rahvapärimusest iga üksiku linnuliigi kohta.

Niimoodi on oma peatüki saanud 57 lindu alates aulist, keda vanarahvas on nimetanud ka kõvakaelaks ja auliseks, ning lõpetades öösorriga, kelle rahvapärased nimetused on näiteks ketrajalind, soristaja, laiskkull ja ööpääsuke.

Autor on iga linnu puhul lugejate ette toonud selle linnuga seotud uskumused, ended, vanasõnad ja muudki. Näiteks nende häälitsused. Kuusalust on üles kirjutatud, et aul laulab nii: «Ova aula, kova kaula, pane paula!». Vigalas on aga arvatud, et öösorr «laulab nõnnasama kui hobune kuseb».

Õpetliku, aga mõnusalt tehtud teose «Väike linnuraamat rahvapärimusest» on illustreerinud Mari Hiiemäe ja üllitanud Eesti kirjandusmuuseumi teaduskirjastus.