Katuselkäija ohud: murtud selg ja koljuluud

Kiirabiauto. Foto: Elmo Riig

Pühapäeval pöördus Tartu Ülikooli Kliinimumi erakorralisse vastuvõttu 46 inimest, kellest kümmekond oli kukkunud kas katusele lund koristama minnes, katusel olles või sealt laskudes.

Täna hommikul õnnetuste sari jätkus. Alla sadas 64-aastane mees, kes murdis ära kolm roiet ja küünarnuki ning saadeti kohe lõikusele.

Erakorralise meditsiini osakonna juhataja Kuido Nõmm ütles, et lume katuselt allalükkamisega seotud lugudes on palju ühiseid jooni. «Redeli alumine ots asetatakse libeda pinna peale. Katus ise on väga libe. Tegutsetakse ilma turvavarustuseta,» loetles ta. «Üks mees murdis libedalt katuselt kukkudes selgroo – võimalik, et ta ei hakka enam kunagi käima. Teisel kukkujal tuvastati koljuluude murrud.»

Kuido Nõmm märkis, et alates jõuludest on iga nädal toonud neile üks või kaks sellist patsienti, kes katuselt lund alla lükates on sattunud intensiivraviosakonda, «See tähendab, et tegemist on olnud raskete vigastustega,» ütles ta. «Ja kukuvad  amatöörid, mitte professionaalsed lume eemaldajad. On nii noori kui vanemaid mehi. Vanematel kukkujatel saavad saatuslikuks haprad luud ja kehv koordinatsioon. Noortel on liiga palju uljust.»

Üks pühapäeval juhtunud õnnetustest oli selline, et redeli katuseääre vastu toetanud mees ronis sellele peale ja asus siis redeli teist otsa vastu katuseserva kolistama.

«Palju vaja ei olnudki – kõik see lumi, mida ta alla lükata plaanis, vajus talle ise peale,» kirjeldas Nõmm. «Õnneks ei olnud vigastused tõsised.»

Kuido Nõmm manitses, et parem on, kui lume katuselt maha lükkamise töö teevad ära professionaalid. Ka soovitas ta enne katusele minekut lund maja ümbert mitte ära lükata.

«Muidu läheb nii, nagu selle mehega, kes ajas kõigepealt traktoriga lume ära, ronis katusele ja kukkus sealt alla vastu kõva maad,» tõi ta näite. «Lume sisse on ka redelit kergem torgata.»