Elu kui matemaatikavihik ja 11 torget iga päev

Koolitüdruk Birgita Eva Tamm nõustus Tartu Ülikooli Lastefondi insuliinipumpade annetuskampaania nimel oma lugu jutustama, et näidata, mida tähendab see, kui pead end päevas vähemalt kuus korda süstima. Ta ei liigu kuhugi ilma nende väikeste asjadeta – veresuhkru mõõtmiseks vajalike tarvikute ja insuliinisüstaldeta. Foto: SCANPIX

14-aastase Birgita Eva Tamme ellu tuli diabeet poolteist aastat tagasi. Nagu välk selgest taevast. Tüdruk ütleb, et kui ta hästi järele mõtleb, siis mingid märgid siiski olid.

Kuuendas klassis oli Birgita Eval matemaatikaga raskusi. Pärast insuliiniravi alustamist hakkas ladusamalt minema. Birgita Eva imestab ise ka, kuidas ta tol ajal nii lihtsatest asjadest aru ei saanud.

Nüüd, mil Birgita Eva oma haigust hästi tunneb, arvab ta, et need kolmed võisid väga vabalt olla diabeedist tingitud keskendumisraskustest.

Birgita Eva kõrge veresuhkrunäit tuli ilmsiks ühel tavalisel arstivisiidil. Arst palus Birgita Eval paar nädalat dieeti pidada ja siis uuesti vastuvõtule tulla. Et  näit püsis kõrge, siis andis arst tüdrukule veresuhkru mõõduaparaadi koju kaasa.

Olgu siinkohal märgitud, et terve inimese veresuhkru väärtus peaks ööpäev läbi jääma 4 ja 7 mmol/l (millimooli liitri kohta) vahele.

«Ühel päeval, kui ma koolis olin, tõusis näit 27ni. Siis ma läksin paanikasse küll,» meenutab Birgita Eva.

Järgnes haigla, insuliinisüstid ja uue elu koolitus.  Birgita Eva diagnoosiks sai 1. tüüpi diabeet.

Reeglid, reeglid

Diabeetikul tuleb varem või hiljem oma haigus üksipulgi selgeks õppida, sest ainult vajalikke reegleid täites on võimalik elada pikk ja tüsistusteta elu.

Birgita Eva ütleb, et ei tema ega ta ema teadnud diabeedist algul muud, kui et see tähendab suhkruhaigust.

Nüüd räägib tüdruk ladusalt sellest, et diabeet on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest ning et insuliin ise on niisugune aine, ilma milleta ei saa organism toidust verre liikuvat glükoosi energiaks muuta.
t tema kõige tähtsam ülesanne on glükoosi ehk veresuhkru kontrolli all hoidmine. Alla 4 mmol/l on liiga vähe ja üle 15 liiga palju!

Diabeetik peab tervislikult ja korrapäraselt toituma, piisavalt liikuma ja õiges koguses insuliini annustama. Ja nii terve elu. Birgita Eva süstib ennast ise.

Ema Airi Mägi ohkab südamest. «Ikka loodad, et ehk see nii ei jää, et äkki leiutatakse midagi ja mu laps pääseb,» räägib ta.
Haigus ei kao kunagi

Birgita Eva tõstab lauale diabeetikukoti ja võtab sealt märkmiku, kuhu ta iga päev veresuhkrunäite üles tähendab. Neid tahab korrapäraselt näha ta arst.

Siis kaks tavalise tindipliiatsi sarnast insuliinisüstalt – üks pikatoimelise ja teine lühitoimelise ravimiga.  

Siis avab ta väikse pauna, milles on väike torkeaparaat, et näpuotsast verepiisk kätte saada, ning testribad, mis verepiisa endasse imavad ning millelt glükomeeter välja loeb, missugune see veresuhkrunäit parasjagu on.

Birgita Eva mõõdab veresuhkrut umbes 5 korda päevas ja süstib end 6 korda päevas. Kokku 11 torget. Vähemalt.

Ta ütleb, et kodus on süstida turvaline, samuti koolis, mil ta läheb kooliõe tuppa. Aga ükskõik kuhu mujale minnes või midagi ette võttes tuleb hoolega mõelda, kas seal on koht, kus saab süstida.  

Birgita Eva õpib kaheksandas klassis, aga ka muusikakoolis ja laste kunstikoolis. Tulevikus tahab ta jätkata ujumistreeninguid, mis tal pärast haiguse avastamist soiku on jäänud.

Tüdruk teab, et tegelikult tulebki ennast tegevuses hoida ja palju liikuda, sest niisama kodus istudes kipub mõte muudkui külmkapi poole liikuma.

Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku diabeediõde Irene Zaslavskaja meelest on Birgita Eva harukordselt tubli tüdruk, kes hoiab oma veresuhkrunäite ilusti normi lähedal. «Te mõelge aga vaid, millise vaevaga,» sõnab ta.

Õde Irene Zaslavskaja oli see inimene, kes küsis Birgita Evalt, kas tema on nõus hakkama  üheks lastefondi annetuskampaania isikuks, kelle näitel paljud inimesed mõistaksid, kui palju paindlikumaks  ja turvalisemaks insuliinipump laste elu teeks. Pump võimaldab annustada ravimit täpselt ja vaid nupule vajutades ükskõik kus kohas ning säästab igapäevasest nõelaga süstimisest.

Birgita Eva ütles, et kui tema lugu võiks veenda inimesi rohkem annetama ja ka paljud teised lapsed saavad sellest abi, siis on ta nõus.