Teadlased hakkavad uurima linnarebaseid

Rebaseid võib kohata linnatänavatel üsna tihti. Foto: Margus Ansu

Rebased linnades ei ole enam ammu haruldus. Mis neid linna peibutab, seda hakkavad nüüd uurima Tartu Ülikooli teadlased.

«Punarebased Eesti linnades ja nendega seotud võimalike probleemide kaardistamine» kannab pealkirja Tartu Ülikooli teadlaste alustatud uuring, mis vältab terve aasta. Kõigil, kes on linnas rebaseid kohanud, palutakse sellest teada anda linnarebaste veebilehel, teatas ülikooli pressitalitus.

Uurijad otsivad vastuseid küsimusele, millised on rebaste territooriumi laienemise seaduspärasused inimasustustesse Eestis. Eesmärk on tuvastada ka rebastega kaasnevad võimalikud probleemid ja leida neile lahendusi.

Uuringu eestvedaja, Tartu Ülikooli zooloogia osakonna vanemteaduri Urmas Saarma sõnul on punarebaste arvukus nii Eestis kui mujal Euroopas märkimisväärselt tõusnud. Seda seoses eduka marutaudivastase vaktsineerimisega.

Enne massilise vaktsineerimise alustamist esines marutaudi kõige rohkem 2003. aastal, kus tuvastati kokku 813 juhtu, neist 315 moodustasid just rebased. 2005. aastal käivitas veterinaar- ja toiduamet aga eduka vaktsineerimiskampaania, mille tulemusel on marutaudi esinemissagedus langenud õige madalale. Viimased marutaudis rebased, kokku kolm, registreeriti 2009. aasta suvekuudel Põlva-ja Võrumaal, Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses, kirjeldas Saarma.

Teadlase hinnangul pole rebased linnades mingi uus nähtus. «Suurbritannias on neid registreeritud juba 1930. aastatest. Šveitsis elab rebaseid enamikus suurlinnades, neid esineb ka Oslos, Århusis, Stuttgardis, kui tuua vaid mõned näited Euroopast.»

Viimaste aastate jooksul on ka Eestis üha sagenenud juhud, kus rebast on nähtud toimetamas mõnes pargis, koduõuel või tänaval.

Uuring kestab terve aasta ja lõpptulemustest võib lugeda ajakirjandusest ning TÜ zooloogia osakonna kodulehelt. Vahekokkuvõte küsitluse tulemustest tehakse 2011. aasta maikuus.