/nginx/o/2016/05/15/5387141t1h49f6.jpg)
Sel nädalavahetusel lõppes Tartus 13. Balti laborimeditsiini kongress, mis koondas siia üle 450 inimese nii Baltimaade paljudest erialaühingutest kui ka spetsialiste Soomest, Saksamaalt, Hollandist, Rootsist ja Norrast.
Balti laboriarstid tegid nädalalõpul tööd Tartus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ülikooli laborimeditsiini professor Agu Tamm ütles, et niisugused laborimeditsiini kongressid leiavad aset üle aasta ning need rändavad Eesti, Läti ja Leedu vahet. Laborimeditsiini kongresside pidamist alustati aga 25 aastat tagasi just Tartust.
Kokkusaamistel arutletakse, kuidas parandada koostööd patsiendi raviarsti ja laboriarsti vahel. Ilmselge on, et kui laboriarst teab täpselt, millise taustaga patsiendile ja milliste kaebuste või missuguse haiguse pärast on üks või teine analüüs laborist tellitud, siis seda täpsemad tulevad ka järeldused.
Üks seekordse kongressi põnevaid teemasid olid Tamme sõnul biomarkerid. Nende all mõeldakse niisugused aineid ja teste, millega on mõnikord võimalik ennustada patsiendi haiguse kulgu. Samuti on tähtis prognoosida sünnituse võimalikke komplikatsioone hulk aega enne sünnitust.
Ka on olnud arutluse koht nii ettekannetes kui kuluaarivestlustes see, kui palju ja mismoodi arvandmeid selgitada patsiendile endale ning kas ja kui palju panna laborianalüüside põhjal saadud järeldusi üles patsiendi e-terviseloosse.
Agu Tamm lisas, et kongressi külalistel oli väga suur huvi Tartu ülikooli kliinikumi uues ravikorpuses avatud ühendlabori ruumide ja sisseseade ning labori töö vastu.