Tartu meeste laulus kõlab eestlaste elujõud

Kultuurilooline õhtu Lõuna-Eesti meestelaulu päeval Tartu Ülikooli aulas. Enne veel, kui dirigente tänati ja ühendkoor lõpetuseks «Hakkame, mehed, minema!» laulis, oli vägevalt kõmanud fosforiidisõjaaegne (1987) mantra, mis publiku tulise aplausi kinnitusel näib sobivat igasse aega: «Eesti mees ja tema sugu, pea siiski endast lugu. Olgu sul selget meelt ja silma, muidu jääd sa kodust ilma. Ole mees!» Foto: Ants Nilson

Kõike, mida eesti mees ja tema sugu on suutnud omal maal ära teha või ka tegemata jätta, on silmaga näha, sellest saab lugeda, saab ka laulda.

Kõik see, mis inimesele oluline, võetigi läbi lauldes ühel läinud talvekuu kultuuriloolisel õhtul ülikooli aulas. Lõuna-Eesti meestelaulu päev sai teoks kuueteistkümnendat korda.

Seekord austasid kokkutulnud eesti meestelaulu patriarhi Juhan Simmi (125) ja muusikust aatemehe Leonhard Neu­­mani (125) muusikalist panust Eesti kultuurilukku.

Kolmekordne «Elagu!» Lõuna-Eesti ühendmeeskoorilt ning aplaus publikult kõlas aga aulasse sisenenud Uno Uigale.

Tervitajad ja 85. sünnipäeva puhul õnnitlejad tulid teda tänama selle eest, et ta on aastakümneid kandnud hoolt meeslauljate järelkasvu eest, oma asutatud Tartu Poistekooris (1961) kasvatanud Eestimaale mitu lendu kultuurseid noorlauljaid. 1976. aastal pani Uiga koos oma kooriga aluse Tartus peetavatele rahvusvahelistele poistekooride laulupidudele.

Mida üldse annab ühele laulupoisile koorikasvatus ja esinduskooris ülesastumine, selle elav tõendus oli Tartu Poistekoori vilistlaskoori väärikas ülesastumine oma õpetaja juubeli õhtul. Sissekasvanud viisakus, pealaest jalatallani korrektsus, nauditav häälekultuur – koorijuhi ja tema abiliste töö tulemus.

Seekordsel, XVI Lõuna-Eesti meestelaulu päeval (kunstiline juht ja traditsiooni algataja Alo Ritsing) esines 17 meeskoori. Sedagi kokkutulekut vääristas raudvarakooride kohalolek ja elujõud. Peale tubli ja kõlava Tartu Poistekoori rõõmustas publikut ning kindlasti ka lauluveterane endid kolme noorte meeskoori (Võru, Jõgeva ja Elva) osavõtt. Nad on meestelaulu traditsiooni hoidjate ja austajate usk, lootus ja tõendus koorilauluarmastuse kestmisest Eestis.

Eesti Wabariigi aeg

Oma argipäevastes tegemistes me ei mõtle alati selle peale, et olev on seotud olnuga.

Peaaegu kõik Eesti meeskoorid ja poistekoorid kuuluvad praegu Eesti Meestelaulu Seltsi. See selts pole, nagu pikemalt süvenemata võiks arvata, pärit sõjaeelsest Eesti Wabariigist.

Eesti Wabariigi ajal kuulus eesti lauljaskond Lauljate Liitu (asutatud 1921). Igal kooriliigil oli selles oma alasektsioon, paljud koorid tegutsesid kohaliku lauluseltsina. Meeskoorid moodustasid enda osakonna 1929. aastal.

Viimane sõjaeelne, V mees­­telau­­lupäev korraldati Tartus Tamme staadionil 1939. aastal. Koore juhatasid Eduard Tubin ja Juhan Simm. Meeskooride VI laulupäev sai teoks pärast sõda, 1949. aastal Pärnus. Sõjajärgne suur üldlaulupidu suudeti kokku saada juba 1947. aastal Tallinnas.

Sõda alles lõppes ja kohe laulma? Praegune noorem põlvkond pole kogenud, et ellu jäädes ja oma elu varemetest üles ehitama asudes on inimesele hingeliseks toeks olnud ikka käsitöö ja laulmine.

24. veebruar 1989

Praegu tegutsev Eesti Meestelaulu Selts (EMLS) sündis lähiminevikus, aastal 1988 laulva revolutsiooni rüpes, sooviga ühendada meeslauljate vaimsed ja emotsionaalsed jõud, aktiivselt toetada muutusi omal maal.
Eesti Meestelaulu Selts on määratlenud ennast isamaalisust, eesti keelt ja meelt, traditsioone ning meestelaulu järjepidevust toetava organisatsioonina.

EMLS sai tuntuks 1989. aastal, kui 24. veebruaril heisati taas Pika Hermanni torni sinimustvalge rahvuslipp. Selleks hetkeks kogunesid Toompeale Lossiaeda Tallinna ja selle lähema ümbruse EMLSi liikmeskoorid. Nii on see nüüd kõigi Eesti Vabariigi aastapäevade hommikul päikesetõusu aegu.

Samal, 1989. aastal tähistati EMLSi ettepanekul Estonia kontserdisaalis piduliku kontserdiga üleriigilist emadepäeva. 1990. aastal, XXI üldlaulupäeva meeleolus, korraldas aga EMLS laulupeotule Tartust Tallinna viimise. Siitpeale ongi laulupeotulest osa saanud tuhanded Eesti maakondade inimesed tuleteekonna ääres. Tule annab pealinnale alati laulupidude sünnilinn Tartu.

Aastast 2000 korraldab Eesti Meestelaulu Selts koostöös Eesti Kaitseväe ja tema orkestriga Tartu rahu aastapäeva kontsertvastuvõttu. 2002. aasta meestelaulupäeval Tartus kuulutas meestelaulu selts välja üldrahvaliku korjanduse Gustav Ernesaksa monumendi rajamiseks Tallinna lauluväljakule. Eesti Meestelaulu Selts kui aktiivne aatekaaslaste ühendus on algatanud ja toetanud paljude eesti rahvale oluliste sündmuste ja sümbolite emotsionaalset teadvustamist. Seltsi tegemistel on ühiskonna silmis autoriteeti.

2008. aasta lõpuni seisid laululaeva kaptenisillal, EMLSi juhatuse eesotsas Heino Ross ja Jaan Ots (mõlemad Teaduste Akadeemia meeskoorist).

Uus lipu signatuur

EMLSi liikmeeskooride, Lõuna-Eesti meeskooride laulupäeval Tartus oli kohal ka EMLSi praegune juhatuse esimees Arvi Karotam. Tema saavutusi on see, et riigikogu muutis 2009. aastal meestelaulu seltsi ettepanekul Eesti lipu seadust. Seni lipu langetamisel kõlanud motiiv saksa laulust «Mu isamaa armas» asendati XXV üldlaulupeo ajal Gustav Ernesaksa laulu «Mu isamaa on minu arm» signatuuriga.

Meeskooril kui kultuurikandjal on Arvi Karotami enesegi elus tähenduslik osa. Karotami koorilauluharrastus algas keskkoolipäevil Riikliku Akadeemilise Meeskoori (RAM) stuudiokooris Venno Laulu
käe all. Tartu Ülikooli majandusteaduskonna üliõpilasena jätkus ta lauluharrastus Tartu Akadeemilises Meeskooris (TAM) Alo Ritsingu koorikasvandikuna.

Peale kontserditegevuse, mida iseloomustab professionaalse esituse püüdlus, andis TAMi aeg talle palju olulist ka eluhoiakute ja püsiväärtuste teadvustamisel. Koor toimis kui akadeemiline selts, kujundas käitumist ja kombeid.

Hilisemgi tegevus ja isiklikud kogemused mis tahes positsioonidel Eestis ja Brüsselis on praegusele Eesti Meestelaulu Seltsi juhatuse esimehele Arvi Karotamile andnud veendumuse, et eesti koorikultuuril on võimekust ja varu olla oma maa, oma riigi kultuuri esitleja maailmas.

Riigikogu alalise esindaja ülesannete täitmiselt Brüsselist Eestisse naastes liitus ta Teaduste Akadeemia meeskooriga.

Seltsi juhtides küpses idee, mis juba edeneb teostuse suunas ja mida ta nüüd Lõuna-Eesti laulumeeste kokkutulekul Tartu Ülikooli aulas hea uudisena välja kuulutas: Eestis, laulupidude sünnilinnas Tartus saavad kokku üheksa riigi paremad mees- ja poistekoorid. Põhjamaade ja Baltimaade ühise laulupeo toimumise aeg ja koht: 15.–17. juuni 2012, Tartu lauluväljak.

Tartus jälle esimene

143 aastat tagasi kutsus Johann Voldemar Jannsen mehi Tartusse maarahva esimesele ühislaulmisele. Nüüd kutsuvad Eestimaa organiseerunud lau-lumehed Tartusse ühispeole Läänemere parimaid laulumehi.

Kas uue traditsiooni algus?

EMLSi juhatuse esimees Arvi Karotam rõhutab: «Et missioonikandjatel täituks soov panna eesti meestelaul kostma üle ilma, tuleb alustada juba maast madalast, andekast laulupoisist, teda toetavatest vanematest ja tema õpetajast-dirigendist. Ilma nende kolme koostööta ei sünni tulemust, mida ka muu maailm meie ümber märkab ja kuulatab, et vaat kus eesti mees ja tema sugu!»