Lumerohke talv pole meie laiuskraadil midagi iseäralikku ning küllap paljudele meist meenuvad varasemastki ajast põlvini kõrguvad hanged. Ometigi on sel aastal teravamalt esile tõusnud lumekoristusega seotud probleemid nii riigimaanteedel kui ka linna- ja vallateedel.
Erakordsed ilmaolud panevad proovile riigi suutlikkuse seista kodanike heaolu ja turvalisuse eest. Rängas tuisutuules jääb väheseks inimese enda tahtest labidaga kangelaslikult lund kühveldada, et pääseda arsti juurde, postkontorisse, kauplusesse või muid olulisi toiminguid tegema.
Pääste tõhusus
Eesti riik on korraldanud järjepidevalt mitmesuguseid kriisiohjamise õppuseid, mis on pälvinud asjatundjatelt kiitvaid hinnanguid. Viimati meenub kriisiõppus «Sillad lukku», mis sulges Tartu sillad.
Kaitseliidu Tartu maleva staabiülem leitnant Tanel Meiel sõnastas koostööõppuse peamise mõtte: anda erinevatele struktuuridele võimalus tegutseda koostöös teiste ametkondadega tegelikkusele lähedases olukorras, tegelikus ajas ja ruumis.
Lumetormid on samuti nõudnud ametkondade koostööd ja sellega on ka hästi toime tuldud. Peab aga tunnistama, et ükskõik kui hästi pole päästjaid eriolukordadeks valmistatud, pääste tõhusus sõltub juhtpoliitikute otsustuskiirusest ja oskusest hinnata olukorra tõsidust. Ja sellest aspektist pole tegelik lumetõrje erinevalt õppustest niivõrd hästi sujunud.
Padaoru juhtumi puhul jäi kriisiohjamine selgelt hiljaks. Kuigi siseminister Marko Pomerantsi hinnangul Padaorus mingit kriisi õieti polnudki ning päästeamet kinnitas, et tormiga saadi hästi hakkama, siis lumevangis istunuid see jutt ilmselt ei veena.
Padaorust sai sadadele inimestele ööpäevaks hädaorg, mis tõestas, et valitsus ei suutnud hinnata olukorda või distantseeris end kuuesajast lumevangi jäänud inimesest.
Paraku ei piirdu Eesti talv vaid ühe Padaoruga, omavalitsused peavad tegelema lumetõrjega veel mitu kuud. Juba esimene talvekuu on aga söönud nende rahakotti suure augu. Samas on pärast eelmist pikka ja samuti erakordselt lumerohket talve omavalitsuste rahakott niigi kriitilises seisus.
Teehooldus – mille arvelt?
Tartumaa omavalitsustele annavad sellised kulutused end sama valusalt tunda kui teistelegi Eesti omavalitsustele. Näiteks Ülenurme vald sai mullu riigi toetust 1 000 440 krooni, olgugi et tegelik kulu oli 3,8 miljonit krooni.
Mäksa vallas kulus möödunud aastal suurem osa vabast rahast lume lükkamisele ning jäi veel puudugi. Riik andis vallale aastaseks teedehoolduseks 362 999 krooni, detsembris lisas veel 31 900 krooni. Vald pani oma eelarvest teedehoolduseks 400 000 krooni, aga isegi valla ja riigi toetusest jäi puudu 100 000 krooni.
Seejuures on omavalitsuste tulusid niigi märkimisväärselt vähendatud. Möödunud aastal laekus omavalitsustele üle 9,148 miljardi krooni tulumaksu, mis on 8 protsendi võrra vähem kui 2009. aastal.
Vaja oleks välja töötada põhimõtteliselt uus omavalitsuste eelarve kujundamise süsteem ja kindlustada seadusega omavalitsuse üksusele ta ülesannete täitmiseks kindel tulubaas, mida riik ei saa muuta ilma omavalitsuste liitudega kooskõlastamata.
See välistaks olukorra, kus riik omatahtsi kärbib omavalitsuste tulubaasi. Keskerakond on algatanud riigikogus mitu seadusemuudatust, et taastada omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu 11,93-protsendise osakaalu. Samuti peame vajalikuks, et kütuseaktsiisist kohalikele teedele mineva raha osakaal tõuseks taas vahepeal vähendatud 5 protsendilt 15 protsendile.
Lund lükatakse kogu Eestis teedeinvesteeringute ja seega suviste teeremontide arvelt, mis paneb omavalitsused keerulisse olukorda. Sageli jätavad tormituuled elektrita tuhandeid perekondi, kuid elektrikatkestusi ei saa kõrvaldada enne, kui teed on sõidetavad. Sama lugu on kiirabi ja päästjatega.
Riik peaks kasutama kõiki oma võimalusi, et tagada inimeste ohutus. Tormid, lumi ja muud erakorralised olukorrad ei saa olla kokkuhoiukohaks ning valitsus peab omavalitsustele appi tulema. Seda on vähesel määral ka tehtud, kuid valitsuse näpuotsaga jaotatud 15 miljonit krooni on vaid tulekahju kustutamine.
Seadus pidurdab
Kahjuks ei võimalda praegune seadus lumekoristusel kasutada erimärgistusega kütust – traktorid ja liikurmasinad tohivad erimärgistusega vedelkütusega töötada vaid põllumajanduses ja metsatöödel, mitte avalikel teedel sõita. Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on algatanud seadusemuudatuse, mis lubaks erimärgistatud kütuse abil lund lükata.
Eestis on palju põllumajandustehnikat, mida saaks edukalt rakendada ka lumetõrjel – paraku kasutab neist enamik odavamat erimärgistatud diislikütust.
Olen kuulnud paljude traktoriomanike käest, et koduhoovist kaugemale ei julgeta lund lükkama minna, sest paagis loksub «vale» kütus ning rahalised karistused on karmid. Ometi oleksid väga paljud nõus rasketes ilmaoludes appi tulema – seega peaks ka riik neile vastu tulema ning lubama lumekoristusel kasutada erimärgistatud kütust.
Võrreldes kütuse hindu – sellise mõistliku järeleandmise tegemine muudaks lumetõrje peaaegu poole odavamaks! See oleks tohutu kergendus omavalitsustele, kes peavad kandma kõige raskemat koormat talvistel teetöödel.
Viimastel masuaastatel on riik kõvasti kokku tõmmanud kohalike teede korrashoiuks ette nähtud raha. 2008. aastal andis riik kohalike teede korrashoiuks 633 miljonit krooni, tänavuseks aastaks kõigest 198 miljonit krooni. Karm talv sööb selle raha kiiresti ära ning suvisteks teeremontideks enam raha ei jäägi.
Lumerohke talvega saaks märksa paremini toime tulla, kui riik ei oleks viimastel aastatel järjekindlalt suretanud omavalitsuste võimekust. Keskerakond ei pea kõigi hädade põhjuseks siseminister Marko Pomerantsi kombel võimetust ilmataati mõjutada, vaid koalitsiooni soovimatust kuulata opositsiooni ettepanekuid olukorra parandamiseks.