Transiitrongid peagi Tartus enam ei peatu

Autojuhtide poolt palju kirutud Näituse tänava raudteeülesõidu läbilaskevõime peaks suve lõpupoole Koidula piirijaama valmides tunduvalt paranema.

FOTO: Sille Annuk

Koidula piirijaama valmimine eeloleval suvel peaks vähendama oluliselt Tartu raudteeületuskohtadel tõkkepuude taga kuluvat ooteaega, sest transiitrongid linnas enam peatuma ei hakka.


Eesti Raudtee avalike suhete juhi Urmas Glase sõnul kolivad peale Koidula piirijaama valmimist Tartust ära tolliprotseduurid ning vähenevad oluliselt manöövritööd.

«Jääb ainult kohaliku kaubaga seotud manöövritöö, mis tähendab, et Tartu jaoks läheb asi paremaks. Väheneb mürafoon ja kuna nimetatud protseduurid viiakse tiheasustusalalt eemale, siis suureneb linnas ka ohutus,» selgitas Glase.

Kui palju täpselt Koidula jaama valmimine mõjutab sõidukite ooteaega raudteeületuskohtadel, on Glase sõnul raske prognoosida, kuid kuna kaubarongid ei pea linnas enam seisma jääma ja saavad siit läbi sõita ühtlase kiirusega, peaks see muutma ka tõkkepuude režiimi.

Tartu linnas on kaubarongide lubatud kiiruseks öisel ajal 25 km/h ja muul ajal 40−50 km/h. Eelmise aasta statistika järgi läbis Tartut keskmiselt 42 rongi ööpäevas.

Ronge sõidab vähem

Neli aastat tagasi Tartu linna tellitud Näituse tänava ülesõidukoha rongide liiklusintensiivsuse uuringu järgi oli ülekäik nädala alguses päevasel ajal suletud keskmiselt 4 tundi ja 16 minutit ehk umbes 30 protsenti ajast. Kõige rohkem võtsid toona aega just manööverdavad kaubarongid.

Tartu liikluskorraldusteenistuse juhataja Tõnu Lukmanni sõnul ei anna tehtud loendus siiski korrektset pilti praeguse olukorra kohta.

Ka Glase ütles, et see uuring on nüüdseks pisut aegunud. «Sel ajal oli meil poole rohkem ronge sõitmas. 2006 oli meil ainuüksi piirilt vastu võetud kaubaronge pea 40 ööpäevas, praegu alla 20. Reisironge pole vähemaks jäänud.»

Olukord muutub suvel

Koidula jaama valmimine tähendab uut töökohta ka paljudele Eesti Raudtee ning maksu- ja tolliameti töötajatele. Glase sõnul on Eesti Raudteel Tartumaal 208 töötajat, kuid kõik ei ole seotud Tartu jaamaga. Linna kohta eraldi arvestust ei peeta. Maksu- ja tolliameti Tartu jaama juhataja Tarmo Tasuja andmeil on neil Tartus kümme inimest, kes hakkavad edaspidi tööl käima Koidulas.

Eelmise aasta lõpupäevil sõlmisid Riigi Kinnisvara AS ja Nordecon Ehitus lepingu, mille kohaselt jätkavad Kodula piirijaama hoonete ehitust Nordecon Ehitus ja Nordecon International. Lepingu maht on 73 miljonit krooni, millele lisandub käibemaks.

Koidula jaama rajatakse kolm suuremat hoonet: kolmekorruseline ja 3100 ruutmeetri suurune jaama- ja büroohoone, kahekorruseline ja 1400-ruutmeetrine tolli- ja veterinaarkontrolli hoone ning 1000-ruutmeetrine vedurite ja vagunite tehnohooldepunkt.

Riigi Kinnisvara ASi kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Annika Loigu sõnul peaks kogu kompleks valmis saama juulis.

Vaksali tunnel ootab kasutusluba

Oktoobris alanud Tartu vaksali tunneli ja teise perrooni remonditööd on lõppenud, kuid tunneli avamiseks tuleb veel oodata tehnilise järelevalve komisjonilt kasutusluba.

Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase ütles, et tunneli ja perrooni renoveerimistööd lõppesid eelmise aasta lõpus. «Meie poolt on tööd tehtud. Aga see osa, mis väljub vaksalihoone poole, siis nii kaua, kuni ei ole vaksalihoone omanikuga selgeid kokkuleppeid, asi viibib,» lausus Glase ning lisas, et vaksali alla jäävas osas ainult valgendati seinad.

Millal terve tunnel võiks korda saada, ei julgenud Glase pakkuda. «Oleme saanud riigilt volituse, et Elikantega tingimuste osas läbi rääkida, aga niikaua kui asjad pole selged, pole võimalik edasi minna.»

Elikante omanik Rein Kilk ütles, et ka teine osa tunnelist oli plaanis teha korda aasta lõpuks. «Koos tualettide ja piletikassaga. Aga siis ütles linnapea, et see ei sobi. Ma ka ei tea, mis siis sobib ja mis ei sobi. Ja kui ma teen midagi omal äranägemisel, siis algatatakse ju väärteomenetlus,» ütles Kilk.

Tunnel avatakse peale seda, kui ehitisele on andnud kasutusloa tehnilise järelevalve komisjon, kes tuleb objekti üle vaatama sel nädalal.

Taastati ka teise perrooni muinsuskaitsealune varikatus, paigaldati invatõstuk ja tõsteti perrooni tasapind euronõuetes ette nähtud kõrgusele (50 cm teepinnast). (TPM)

Tagasi üles