Kohus kuulutas välja AS Ilves-Extra pankroti

Pildil Ilves-Extra õmblustööstus Tartus Riia ja Kastani tänava nurgal. Foto: Margus Ansu

Tartu maakohus rahuldas täna aktsiaseltso Ilves-Extra pankrotiavalduse ja kuulutas välja pankroti, kuna võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Pankrotihalduriks nimetati Einar Vallandi.

30. aprilli seisuga on võlgnikul vara kokku 367 999 eurot, kohustusi aga kokku üle 1,4 miljoni euro, teatas Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm. Ilves-Extra esitas pankrotiavalduse kohtule 1. aprillil. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb 2. juunil kell 11 Tartu kohtumajas.

Ettevõte tegeles mitmesuguste spordi- ja vabaajarõivaste, aga ka eriotstarbeliste rõivaste (militaar- ja politseirõivad, purjetamisriided) valmistamisega. Enamus võlgniku ettevõtte toodangust müüdi väljapoole Eestit.

Ekspordi osakaal müügikäibest oli kõige väiksem 2007. aastal (50 protsenti) ja kõige suurem 2003. aastal (80 protsenti). Tegevuse kõrgperioodil töötas ettevõttes peaaegu 500 töötajat. Alates 2006. aastast on töötajate arv aasta-aastalt vähenenud. Selle aasta aprillis lõpetati töölepingud 79 töötajaga. Praegu ei ole võlgnikul ühtki kehtivat töölepingut.

Ilves- Extra maksejõuetust kinnitavad muuhulgas järgmised faktid:

- netovara on täielikult hävinud, kohustuste summa ületab mitmekordselt vara väärtuse;

- puudub juhatus ja ei ole teada kedagi, kes nõustuks seda ametikohta tulevikus täitma;

- tegevus on lõppenud ja võlgnikul ei ole ühtki töötajat;

- võlgnik on kaotanud tegevuse tarbeks kasutatud ruumide ja seadmete valduse ning puuduvad andmed, et ta suudaks valduse taastada või asendada muu sobiva vara valdusega.

Ilves-Extra esmased probleemid ilmnesid üldise majandussurutise algul, 2008. aastal. Kuna võlgniku tooted ei ole vältimatult vajalik laiatarbekaup, raskendas üldine majanduslik ebakindlus võlgniku toodangu müüki. Nõudluse vähenedes koondas võlgnik massiliselt töötajaid ja kandis sellega seoses erakorralisi kulusid. Võlgniku tegevusega seotud püsikulud olid suhteliselt suured ja ta ei suutnud neid kahandada võrdeliselt käibe kahanemisega.

Laenud võimaldasid tegevust jätkata, kuid need ei kõrvaldanud peamisi probleeme – ei alandanud kulusid konkurentsivõimelise tasemeni ega suurendanud nõudlust toodete järele. Laenamisega kaasnes täiendav kulu ning ka sõltuvus laenuandjatest.

Võetud kohustuste täitmiseks loovutas võlgnik järk-järgult oma varasid. Ilves-Extra tegevuse hääbumine leidis aset mitme aasta vältel. Kuigi osaliselt võis selle põhjuseks olla ka võlgnikule ebasoodne turu suundumus ja talisporti mittesoosiv ilm, ei saa hääbumise põhjused piirduda üksnes väliste, võlgnikust mittesõltuvate asjaoludega.

Vähemalt osaliselt on Ilves-Extra ebaedu põhjuseks kohtu hinnangul tema tegevuse nõrk planeerimine ja juhtimine. Võlgniku ettevõttes näis olevat piisavalt teadmist sellest, missugused omadused peavad olema spordi- ja vabaajariietusel. Küll aga näib nappivat neid teadmisi, mida ettevõtte tegevuse edukaks kavandamiseks ja kavandatu elluviimiseks üldiselt vaja läheb, seisab kohtumääruses.

Ilves-Extra maksejõuetuks muutumise põhjuseks ei saa pidada raskeid juhtimisvigu või kuriteo tunnustega tegusid, ehkki võlgniku juhtimises on olnud puudusi. Ilves-Extra makseraskuste üheks eelduseks võib olla üldine majandussurutis, mis kahandas potentsiaalsete klientide ostujõudu ning tingis võlgniku tootmismahu kahanemise ja tegevuse tulemi halvenemise. Võlgnik pidi pika aja kestel aru saama, et tema tulud ja kulud ei ole tegevuse jätkuvust võimaldavas vastavuses, kuid ta ei suutnud seda olukorda vajalikul määral parandada oma tegevust ümber korraldades.

Tänast määrust saab võlgnik vaidlustada Tartu ringkonnakohtus 15 päeva jooksul.