Temperatuuri kiire tõus pani Vooremaa järvedes vee õitsema

Pildil Saadjärv.

FOTO: Kristjan Teedema / Postimees

Maaülikooli teadlased kinnitavad, et Vooremaa järvede kiirest veetemperatuuri tõusust tingitud vetikate õitsemine võib olla ohtlik nii kaladele kui inimestele.

Eesti maaülikooli limnoloogiakeskuse teadlaste mõõtmistulemused Vooremaa järvedes – Saadjärves, Soitsjärves ja Kaiavere järves – viitavad mai alguse soojadest ilmadest tingitud fütoplanktoni ja teiste vetikate vohamisele. Järvede tervise halvenemise üks indikaatoreid, veeõitseng, on põhjustatud sellest, et järvedele on valgalalt ainete sissevool suur, vahendas maaülikooli pressiteade.

Eesti maaülikooli limnoloogiakeskuse professor Ingmar Ott selgitas, et Vooremaa järvede kallastele on praegu uhutud kollakad, pruunikad ja rohekad veepinnal heljuvad kämbud ning kohati on vesi hägune. «Kevaditi on veesambas rohkem toiteained, mis kogunevad sinna sissevooludest, järve põhjast ja mujalt. Rohkem on neid seepärast, et talvel on tarbijaid vähem,» rääkis ta.

Kui valgust on küllaga, siis hakatakse toiteaineid vee soojenedes järjest enam kasutama. Kevaditi arenevad niimoodi kiiresti mikrovetikad ja moodustavad taimse hõljumi fütoplanktoni, selgitas Ott.

Tavaliselt on kevadises jahedas vees fütoplanktoni areng mõõdukas ja veeõitsengut ei teki, kuid väga soojad ilmad on tinginud pinnavee soojenemist: Saadjärves 17 kraadini  ning Kaiavere järves lausa 20 kraadini. See on kiirendanud fütoplanktoni ja teiste vetikate arengut. Kaldavee heljum koosneb Saadjärves peamiselt niitjatest rohevetikatest ning tavaliselt põhjas või taimedel ja kividel elutsevatest ränivetikatest, nende seas on  üksikuid sinivetikaid, rääkis Ott.

Professori sõnutsi on avavesi hapnikuga üleküllastunud ja selle pH-tase kõrge (9,1), mõlemad näitavad väga intensiivset mikrovetikate arengut. «Vee läbipaistvus sügavaimas kohas pole võrreldes varasemate aastatega oluliselt muutunud,» lisas Ott. Ta avaldas arvamust, et oletatavasti kasutatakse toiteainete varu ruttu ära ja olukord paraneb sõltumata edasisest veetemperatuuri tõusust kevade jooksul.

Vooremaal asuv Soitsjärv on madal taimerikas järv, kus peamisteks toiteainete tarbijateks on suurtaimed. Et praegu on nende areng alles hoogu saamas, kasutab fütoplankton soojade ilmade toel hoogsasti toiteainete varu. Seal on vee omaduste näitajad võrreldes Saadjärve omadega isegi veidi halvemad. Hapnikuküllastus on veel suurem ja pH 9,3. «Nende näitajate suured väärtused ja kõikuvus on ohtlik näiteks kaladele,» ütles Ott.

Nagu Saadjärves, oli ka Soitsjärves massiliselt kold- ja ränivetikaid. «Kui suurtaimed võimust võtavad, siis vee omadused arvatavasti paranevad ja õitseng kaob.»

Erinevalt Soitsjärvest on Kaiavere järv n-ö fütoplanktonijärv, mis on sogaseveeliseks muutunud juba minevikus ja peamisteks toiteainete tarbijaiks on kogu kasvuperioodi jooksul mikrovetikad. Kaiaveres oli 9. mail hapnikuküllastus 164 protsenti ja pH 9,2. Fütoplanktonis on kevadiste kold- ja ränivetikate kõrval ka märkimisväärses koguses sinivetikaid. Viimased põhjustavad veeõitsengut tavaliselt suvel ja võivad toota ka mürke, mis on ohtlikud paljudele loomaliikidele, ka inimesele.

Oti sõnul annavad Vooremaa järved veeõitsengutega taas märku, et peaks tõsiselt mõtlema valgalalt tuleva koormuse vähendamisele. «Kui järvede taluvuspiir ületatakse, siis on olukorda parandada väga keeruline,» tõdes ta.

Tagasi üles