Talvisel ajal on kelk väikelaste vedamiseks asendamatu vahend. Pika nööriga sõidukiga teed ületades võib aga sattuda olukorda, kus ema on juba lumevallide taha kadunud, kuid kelgus istuv laps alles keset teed ja autojuhi pilgu jaoks liiga madalal.
Kelguga teed ületades tuleb olla ettevaatlik
8. jaanuar 2011, 11:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma tavaliselt ootan, kuni plats puhas on,» rääkis Andra Asukül kaheaastase tütre Miaga teed ületades.
Ohtlikuks teeb teeületuse ka lopp, millesse sõidetud rööpaid kiiruga ületades võib kelk uppi minna ja lapse keset ülekäigurada maha puistata.
Lõuna prefektuuri vanemliikluspolitseinik Kaido Iste soovitas, et ülekäigurajal võiks kelgu võimalikult enda kõrvale tõmmata, mitte jätta seda pikalt taha lohisema. «Ja tuleb veenduda, et autod on ikka seisma jäänud, et keegi kuskilt tagantpoolt täie hooga ei tule,» rõhutas Iste.
Kuigi konkreetselt selliseid õnnetusi pole juhtunud, on kelgud siiski õnnetuse põhjuseks olnud. Näiteks novembri lõpus libises kelgutanud poiss sõiduteele ja sai autolt löögi.
Kaido Iste soovitas lastele sõnad peale lugeda ja ise meeles pidada, et autojuhid ei pruugi kõrge hange tagant ilmunud jalakäijat piisavalt kiiresti märgata, eriti kui ei kasutata ülekäigurada, vaid astutakse teele mõnelt hange tallatud rajalt.