Tartu kõrgema kunstikooli fotograafia osakonna juhatajalt professor Peeter Linnapilt ilmus mahukas Eesti fotograafia ajalugu käsitlev raamat, mis on rikkalikult illustreeritud 600 teosega.
Kunstikooli professor avaldas mahuka teose Eesti fotograafiast
10. mai 2016, 16:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõrgema kunstikooli teatel käsitleb teos rahvusliku fotograafia kõiki arenguperioode. Uudses võtmes on vaadeldud 19. sajandi fotograafiat, mil eri väljendustehnikates (maal, graafika, fotograafia, jm.) pandi alus toonase - realistlikuks nimetatud maailmavaate pildilisele kuvamisele.
Vaadeldud on tuntud litograafide (Höflinger, Schlater, Stavenhagen, Stern jt) ja fotograafide (C. Schulz, Th. John, Ch. Borchardt, B. Lais, H. Tiidermann, J. Livenstroem, Kristinid, R. Sachker, J. Pääsuke, Ed. Russow, J. E. A. Lumme jt) loomingut ning võrreldud eri tehnikais teoseid. Esmakordselt on meie fotograafide tegevus kontekstualiseeritud nii kohalikus kui rahvusvahelises kultuuris. Vaadeldud on ka mujal maailmas tegutsenud eestlastest piltnikke.
20. sajandi alguses hakati fotode abil tüürima faktiivse ja fiktiivse informatsiooni vooge. Fotograafia tungis kõikidesse eluvaldkondadesse ning nüüd annab fotoajaloo uurimine meile võimaluse tegeleda kogu inimtegevuse uurimisega. Nii on käsitluses pööratud põhjalikult tähelepanu nii I maailmasõja (A. Funk, J. Bockmann, A. Tamm) kui Eesti vabadussõja (H. Vilper, K. Akel, T. Poska, J. Niilus jt.) fotograafilisele palendamisele.
Eesti Vabariigi fotograafias on seni teadaolnud fotokunsti (Vennad Parikad, H. Malm, J. Mülber, N. Nyländer jt) kõrval eraldi käsitletud tunduvalt moodsamat pildiajakirjandust (A. Kalm, U. Loigom, O. Viikholm, H. Soosaar jt).
Selle raamatu avastuslike lehekülgede hulka kuuluvad käsitlused nii 1930., 1940. kui 1950. aastate fotograafiast Eestis. Raamatu üheks peateljeks ongi fotokunsti arengulugu.
Teos on varustatud mahuka teatmeapartuuriga. Lisaks ulatuslikule ja tihti avastuslikule pildimaterjalile ning põhjalikele nime ja aineregistritele, leiab nende kaante vahelt ka detailse võrdleva kultuuriajaloolise kronoloogia, mis ulatub fotograafia eelajaloost kuni nüüdisajani.
Teose saatesõnad on kirjutanud erialaselt kõrgelt tunnustatud Wellingtoni ülikooli kunstiajaloo professor Geoffrey Batchen ning Tartu kõrgema kunstikooli kauaaegne rektor Vallo Nuust.
Peeter Linnapi raamatul «Eesti fotograafia ajalugu 1839 - 2015 (Silmakirjad 8)» on 528 lehekülge.