Valimised koputavad järjest tugevamini uksele ning oma ideid sõnastanud suuremad erakonnad on neid nüüdseks pidanud piisavalt kõlblikeks inimestele avaldada. Vana aasta lõpus saime lugeda Reformierakonna riiklust puudutavat valimisprogrammi osa, kus nähakse ühe võimalusena registreerida oma elukoht eri paikadesse.
Pikka aega on IRLi juhtpoliitikud viidanud elamumaalt võetava maamaksu kaotamise vajalikkusele ning ühes omavalitsuses on see praeguseks ka rakendust leidnud.
Umbes aasta tagasi avaldasin siinsamas leheveergudel arvamuse, et oluline on protsessi käigus muudatusi jälgida ja vajadusel korrektuure teha. Praegu uuendatakse tulumaksu maksvate inimeste nimekirja kord aasta jooksul 1. jaanuari seisuga.
Olukorras, kus IT-lahendused on muudes valdkondades aktiivselt kaasa rääkimas, oleme siin ikka kohapeal seismas ega suuda ühendada registreid selliselt, et nimekirjad võiksid vähemalt poole sagedamini uueneda.
Tagasiside oli tol korral positiivne ning ainsa vastuargumendina osati öelda seda, et omavalitsuses kehtestame oma eelarve ikkagi terveks aastaks.
Sellele saan praegu siin leheveergudel vastata nii, et ehk peame üheskoos veidi rohkem nõudma riigilt, kes 2009. aastal meie maksubaasi arvestatavalt langetas, mitte karistama neid omavalitsusi, kuhu elanikke juurde tuleb.
Teenuseid soovitakse ju kohe, kui elukoharegistreering tehtud, kuid otsest materiaalset tulu saab omavalitsus alles siis, kui inimene on selle omavalitsuse elanikeregistris jooksva aasta 1. jaanuari seisuga.
Valitsuserakondadel on tublid IT- ja diginõuni-kud, kuid selle asemel, et ka selles valdkonnas kulusid arvestav valimislubadus välja hõigata, on üks külvamas segadust ja teine soovimas populismi vilju lõigata.
Kui Reformierakonnale on vähemalt paberil oluline kogukondlik identiteet, siis kuidas aitab selle tugevnemisele kaasa inimeste killustatus ning kahte kohta elukoha registreerimine ja selliselt ka maksude jagamine? Minister Lang pidas oluliseks maha hõigata, kui tähtis on kaasata kodanikeühendusi, omavalitsusi ja erasektorit, aga kuidas kaasasid riigijuhid omavalitsusi, kui vähendati maksubaasi?
Elamumaa maamaksust vabastamine on teise valitsuserakonna jäik lubadus, mis taas kord on lõpuni läbi mõtlemata ja otsib nende valijate hääli, kes on kiire kasu peal väljas. Kui inimesel on üks maja Tartumaal ja teine kusagil mere ääres, siis laekub tema maksutulu sinna, kuhu ta on oma elukoha registreerinud.
Teises omavalitsuses tasub ta maamaksu, et ka sealt soovitud teenused kätte saada – elamumaalt maamaksu kaotamisega karistame põhjendamatult omavalitsusi, kes näiteks sel talvel väga hädavajaliku tööna lumetõrjet teevad, et inimesel oleks mõlemale kinnistule juurdepääs tagatud.
Populistlik maamaksu kaotamine on juba saanud ka tagasilöögi Harku vallas, kus ainuüksi lasteaiamaksu tõusu kaudu juba karistatakse lastega peresid. Ühe käega anname ja kahe käega kraabime tagasi ning seda kindlasti mitte õigest kohast.
Selle asemel, et püüda valijaid odavate nippidega, taastagem omavalitsuste tulubaas vähemalt 2008. aasta tasemel, pakkugem välja mõistlikud lahendused elanikeregistri muudatuste tänapäevastamiseks ja alles pärast seda võiksime rääkida oravate nn poolikutest elanikest ning isamaalaste soovist omavalitsusi nõrgestada.