Enamik Eestit külastanud välismaalasi leiab, et Eesti on tänapäevane riik, mis on tuntud e-teenuste ja WiFi laia leviala poolest. 21. sajandil ei sõltu riigi edu mitte maavalduste suurusest, vaid suurtest teadmistest. Teadmuspõhine riik vajab innovatsiooni, mis on riigi edu liikumapanevaks jõuks.
Maailma arenenud riike vaadeldes on selge, et haridus mängib riigi innovatsioonisüsteemis asendamatut rolli.
Erinevalt teistest riikidest sõltub Eesti tulevik väga suures osas innovatsiooni ja teenustele suunatud sektorite arengust. Need sektorid vajavad aga hariduse ja teaduse tugevat toetust.
Praeguseks on Eesti kõrgharidusasutused aktiivsed mitmes maailma juhtivas valdkonnas, kuid rahalised piirangud, inimressursside ja rahvusvahelistamiskogemuste puudujäägid takistavad siiski nende valdkondade jõulisemat panust riigi kiiremasse arengusse.
Samal põhjusel on Eestist lahkunud mitmed haritud teadlased ja oskustööjõud, valides oma karjääri arendamiseks Lääne- või Põhja-Euroopa riigid. Me seisame silmitsi tõsise küsimusega, mis puudutab otseselt meie riigi tulevikku: kes toetab Eesti kõrgharidust ja teadustööd, et Eesti innovatsiooni jõud ei raugeks? Vastus sellele küsimusele on rahvusvaheline kõrghariduskoostöö.
Hiina maailmas
Suurbritannia elanikud moodustavad maailma elanikkonnast vaid ühe protsendi, kuid just seal tehakse 5 protsenti maailma teadustööst ja Suurbritanniast on pärit 14 protsenti maailma enimtsiteeritud uurijatest.
Kõrghariduse panus Suurbritannia majandusse on igal aastal 59 miljardit naela ja see on ühtlasi üks suurim ekspordiartikkel. 2009. aastal olid peaaegu pooled Suurbritannia kraadiõppurid välisüliõpilased. Nende üliõpilaste otsene ja kaudne panus Suurbritannia innovatsiooni ja majanduse arengusse on mõõtmatu.
Eesti kõrgharidusasutused alustasid rahvusvahelistumisega juba palju aastaid tagasi, kuid enne 2000. aastat ei olnud tulemused kergesti märgatavad. Mõningad juhtivad Eesti ülikoolid on siiski mõistnud rahvusvahelise koostöö olulisust ja algatanud suhete arendamist välismaa tippülikoolidega. Selle protsessi üks huvitavaid tegureid on see, et ülikoolidel on sama sihtmärk – Hiina.
Hiina on praeguseks suurim panustaja rahvusvahelise üliõpilasmobiilsuse arengusse maailmas. Hiina haridusministeeriumi andmetel õppis 2008. aastal välismaal enam kui 180 000 Hiina üliõpilast ja ennustuste kohaselt kasvab see arv järgnevatel aastatel kiiresti.
Austraalias on Hiina üliõpilaste panus kohalikku majandusse 4,5 miljardit USA dollarit aastas, mis on 0,5 protsenti Austraalia SKPst. Hiina üliõpilaste välisülikoolide asukoha eelistuste tipus on USA, Suurbritannia ja Austraalia, kuid järjest enam Hiina üliõpilasi huvitub ka Euroopa riikidest, millel igaühel on oma eelised.
Võrreldes Lääne-Euroopa ülikoolidega on Eesti ülikoolidel pakkuda huvitavaid teadusvaldkondi ja laialt tuntud teadusuuringutele orienteeritust, lisaks on eeliseks soodsamad õppemaksud ja väiksed elamiskulud. Eestis õppimine ei tähenda mitte ainult hariduse omandamist riigis, mille rahvaarv on 1,3 miljonit, vaid õpinguid riigis, mis pakub võimalusi kogu Euroopas.
Tartu ja Hiina
Ühe Balti riikide juhtiva ülikoolina on Tartu Ülikool alates 2003. aastast aktiivselt Hiinaga suhteid arendanud. Esimeseks partneriks oli Hongkongi Baptistlik Ülikool ja järgnevalt alustati 2009. aastal koostööd Tsinghua Ülikooliga.
Aasta 2010 oli Tartu Ülikoolile väga tulemusrikas. Delegatsioon, kuhu kuulusid Tartu Ülikooli rektor Alar Karis, välissuhete osakonna juhataja Mart Susi ja mina, Hiina doktorant, külastas Hiinat Shanghai maailma EXPO ajal.
Ametlikud koostöölepped on allkirjastatud Shanghai Ülikooli, Southeasti Ülikooli, Pekingi Jiaotongi Ülikooli ning Pekingi Teaduse- ja Tehnoloogiaülikooli rektoriga. Need Aasia juhtivad ülikoolid on Hiinas riiklike projektide hulgas 211. ja 985. kohal.
Rektor Karise delegatsiooni tervitasid ka Tongji Ülikooli ja Shanghai Jiaotongi Ülikooli rektor, nendega loodetakse samuti lähiaastatel koostööd arendada. Hiina partnerid on väga huvitatud koostööst biomeditsiini, IT, tarkvaraarenduse ja mitmel teisel innovatsioonialal.
Esimene meditsiiniuuringute uurimisrühm võib Eestit külastada juba tuleva aasta suvel ning peagi tuleb Eestisse koostöövõimalusi uurima rühm Shanghai Ülikooli üliõpilasi.
Tartu Ülikooli rahvusvahelistumise strateegiat järgides alustatakse koostööd just visiitidega, sellele järgnevad üliõpilasvahetus ja teadlaste koostöö ning viimaks ühendatud kraadiõppeprogrammid ja tulevikus isegi ühinenud institutsioonid.
Teised Eesti ülikoolid, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, EBS ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, on samuti hakanud pöörama suuremat tähelepanu Hiina turule ja «Study in Estonia» programmi kaudu on need ülikoolid võtnud osa Hiina rahvusvahelise hariduse näitusest ja teistest rahvusvahelistest üritustest.
Ideid ja värskust
Erinevalt Aasia odavtööjõust ei haara haritud Hiina rahvusvahelised üliõpilased ja teadlased kohalike töökohti endale. Pigem on nii, et nende panus Eesti majandusse ja kõrgharidusse loob järjest enam uusi töövõimalusi ja ärivõimekust. Lisaks toovad nad endaga kaasa multikultuurilisi kogemusi, loomingulisi ideid ja värskeid mõtteid.
Kõrgharidus mängib olulist rolli riigi arengus ja Eesti parema tuleviku kujundamises. Üheks parimaks pikaajaliseks innovatsioonisuunaks on rahvusvaheline kõrghariduskoostöö. Eesti kodanike anded, välistalent ja inimesed aitavad Eestil saada tõeliselt teadmuspõhiseks ja atraktiivseks 21. sajandi riigiks.