Fotod: Kääpa talgutel tuli välja unustatud tulealtar

Üle Eesti on Teeme Ära talgupäeva raames toimetamas umbes 40 000 inimest. Jõgevamaal Saare vallas Kääpa külas kogunes hommikul kella üheksaks kohalike jaoks Koolimäena tuntud künkale ligi kakskümmend igas eas talgulist, et hakata võsast ja puudest puhastama unustuse hõlma vajunud võidutule altarit.

Talgute juht Egle Plato rääkis, et kohalikel pole olnud kuni viimase ajani aimugi, mis ajalugu sellel mäe otsas paikneval ja võssa kasvanud kivihunnikul õigupoolest on. Teati vaid seda, et kunagi asunud samas kohas puust tuletõrjetorn.

Kivihunniku osas tõi selgust endine pedagoog Viivi Lani, kes tegeleb piirkonna ajaloo uurimise ja talletamisega. Nimelt tuli välja, et tegemist on kunagise võidutule altari asukohaga, kus esimese Eesti Vabariigi lõpuaastatel suure pidulikkusega võidupüha tähistati.

Saare koolis 37 aastat ajalugu õpetanud Viivi Lani rääkis, et kuna üsna Nõukogude aja alguses lükati altar kokku, siis pole ka midagi imestada, et inimesed sellest enam midagi ei mäleta. Kuid tal õnnestus rääkida Aime Kasega, kes olnud 6-aastane, kui selles paigas esimest korda võidupüha tähistati ning tänu sellele suurepärase mäluga vanaprouale selguski, et künka otsas asuval kivihunnikul on seni arvatust märksa väärikam ajalugu.

Kuna 1938. aastal tähistati Vabadussõja 20. aastapäeva, andis toonane valitsus korralduse rajada selleks ajaks igasse valda võidutule altar. Kääpal alustasid kohalikud kaitseliitlased tööd 1937. aasta 1. mail, kui istutasid toona lagedale künkale tammeallee. Samuti rajati võiduvärav ning künka otsa võidutule altar, mis kujutas endast kuni meeter kõrget ja umbes kahemeetrise läbimõõduga maakivist alust, mille keskel oli nõgu, kuhu pandi tulematerjal.

Tööd said aastaga valmis ning 1938. aastal ehiti võiduvärav uhkete vanikutega, kui künkale kogunes võidupüha pidama suur hulk inimesi. Võidutule toimetasid ratsahobustel kohale kolm Kudina kaitseliitlast, Kääpa mehed viisid tule edasi omakorda Voorele, kus asus sarnane altar. Peeti kõnesid, mängisid orkestrid ja esinesid laulukoorid, tantsiti. «See tähistamine oli olnud ikka väga suurejooneline,» märkis Viivi Lani.

Nõukogude ajal läks Vabadussõja meenutamine mõistagi põlu alla ning tulealtarid hävitati. Kääpa altarist jäi siiski alles maakivist põhi, mis küll üsna pea võssa kasvas. Aga et see mägi oli ka punavõimu jaoks märgilise tähendusega, näitab see, et eelpoolmainitud tuletõrjetornis (mis 1960ndatel ära lagunes) käis 22. septembril ehk punaarmee Tallinnasse sisenemise aastapäeval ikka esinemas puhkpilliorkester ning altarikohast pisut edasi püstitati mälestusmärk- ja kivi Teises maailmasõjas langenud Nõukogudemaa kangelastele. Veel tänasel päeval saab kivilt lugeda, et kangelasteks, kellele «igavest au» osutatakse, on ka «grupp Läti ja Võru hävituspataljoni võitlejaid.»

Kui tänaste talgute näol oli tegemist ennekõike altarikoha puhastamisega, siis tegelikult on Kääpa rahval selle kohaga suuremad plaanid. Nimelt tahetakse altar ning võiduvärav 2018. aastaks taastada ehk sellest saaks Kääpa kingitus Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks.

Siiski kinnitas Egle Plato, et ka juba tänavu läidetakse vana altari koha peal jaanituli ning sarnasel kombel, nagu seda tehti 1938. aastal. Tegusa küla tunnustuseks valiti Kääpa jaanipidu ka rahvusvahelise pärimuspeo Baltica 2016 nimekirja.

    Tagasi üles