Uues filmis mängib peaosa Tartu
Lisatud linateose treiler!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Aarne Üksküla.

FOTO: Heikki Leis

Lõpuks ometi näevad tartlased ja muud kinosõbrad mullu jaanuarist kesksuveni nende silma all käinud filmimise tulemust. Lugu on lihtne, mängus on elu ja surm, saab pisarat poetada ja ka naerda-muheleda.

Sass (Aleksander Eelmaa) ulatab käe Ruthile (Rita Raave), et ta Karlovas Kalevi ja Pargi tänava ristmiku juures trepil ei libiseks.

FOTO: Heikki Leis

Bussijaamas jälgib peategelaste Mati, Ruthi ja Sassi kohtumist statisti osasse kutsutud tartlasest elukunstnik Erkki Hüva (vasakul seisab).

FOTO: Heikki Leis


Tartlane Mart Kivastik on oma mängufilmiks «Üks mu sõber» kirjutanud ja lavastanud loo raske kaotusega silmitsi seisnud inimesest.

Pärast naise surma ei taha peaosatäitja Mati (Aarne Üksküla) enam elada. Naine oli kogu tema elu. Kuigi Matil on töö raamatukogus ja seal on tema kõrval kolleeg Ruth (Rita Raave), kes on teda aastaid salaja armastanud, on Matil eluga raske edasi minna. Tütar Mari (Harriet Toompere) on oma eluga nii puntras, et vajaks ise abi.

Mati tahaks lihtsalt ära. Siis ilmub ei tea kust püsimatu Sass (Aleksander Eelmaa), kõigi hädaliste sõber. Sass hakkab Matile elamist õpetama. Matil on nüüd sõber, kellest on peaaegu et võimatu lahti saada.

Põhilised filmimiskohad

Nii nagu filmi stsenarist ja režissöör Mart Kivastik, peab ka produtsent Anneli Ahven selle südamliku draama üheks peategelaseks Tartut.

«Eelkõige proovisime nii palju kui võimalik näidata Tartu uut külge – uusi sildu, hooneid ja tänavaid, mida paljud inimesed, kes kunagi on selles linnas elanud, võib-olla polegi näinud,» ütles produtsent. ««Üks mu sõber» annab sissevaate tänasesse Tartusse.»

Üks põhilisi filmimise kohti on Lutsu raamatukogu, kus peaosaline Mati töötab. «Me näitamegi seda kui Lutsu raamatukogu ja mitte kui anonüümset kohta,» ütles Ahven. «Samamoodi on haiglaga, kus meil on palju tegevust – Tartu Ülikooli Kliinikum.»

Tartu on jäänud filmile inimsuhete ümber nii talvel kui ka suvel. Lisaks kutselistele näitlejatele on kaamera ette kutsutud enam või vähem tuntud tartlasi. Näiteks bussijaama stseenis osaleb elukunstnik ja muusikamees Erkki Hüva.

Filmitud on ka bussisõitu, kusjuures bussijuhi osas on muusik Indrek Kalda. «Tal on sõnaline roll ja ta teeb seda väga muhedalt. Tal on varjatud näitlejatalent,» ütles Ahven.

Indrek Kalda mängib ka läinud aastal valminud Saksa filmis «Polli päevikud».

Koostöö linnavalitsusega

Mart Kivastiku «Üks mu sõber» filmimisel tegid stuudio Exitfilmiga koostööd Tartu linn ja tartlastest ettevõtjad. Abiks on ka 959 eurot ehk 15 008 krooni, mille linnavalitsus eraldas 4. jaanuaril reservfondist avalike suhete osakonnale.

Nagu ütles osakonnajuhataja Indrek Mustimets, on selle raha eest kavas osta üldhariduskoolide klassijuhatajatele kinovautšereid, et nad saaksid filmi vaatama minna ja hiljem koolilapsi vaatama suunata. «Seda eriti põhjusel, et «Üks mu sõber» on Tartus filmitud,» märkis Mustimets.

Tartu linn on filmindusega seonduvaid ettevõtmisi varemgi toetanud. Mustimets meenutas režissöör Andres Söödi Tartu ja tartlastega (linnaarhitekt Arnold Matteus ja kunstiajaloolane Voldemar Vaga) seotud dokumentaalfilmide restaureerimist ja tiražeerimist.

Suurematel riiklikel tähtpäevadel on linnavalitsus toetanud ka tähtpäevaliste fil­­mide näitamist Tartu kinodes. Aastal 2012 täitub Eesti filmil sada aastat ning Tartu on filmipeo üks keskpunkt. Mustimets avaldas lootust, et linnavalitsus on ka siis nõu ja jõuga abiks.


Intervjuu filmi autori Mart Kivastikuga ilmus 6. jaanuari Postimehes.

Esilinastus

• Filmi «Üks mu sõber» (pildil plakat) esilinastus on 8. jaanuaril kell 18 kinos Cinamon.

• Režissöör ja stsenarist on tartlasest kirjanik Mart Kivastik.

• Operaator-lavastaja on soom­­lane Jarkko T. Laine, kunstnik-lavastaja Katrin Sipelgas ja produtsent Anneli Ahven.

• «Üks mu sõber» on Exitfilmi kümnes mängufilm.

• Filmi tootmiseks kulus 3,6 mil­­jonit krooni ehk 230 032 €.

Tagasi üles