Veekogude ääres paarutajad seisavad silmitsi kopsaka trahviga

Alam-Pedja looduskaitseala kinnistul sõidetakse üle põllu jõe äärde. Väljaspool teid seal aga sõita ei tohi. Foto: Keskkonnainspektsioon

Ilmad on soojad ja loodus kutsub. Paraku on üksjagu kodanikke, kes ei tea (või ei taha teada) midagi looduskaitseseadusest, mis keelab veekogude kallastel ATVde, autode, krossirataste ja muude mootorsõidukitega sõitmise.

Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile tulevad teated ja inspektorite kontrollkäigud näitavad, et kevade saabumisega on veekogude ääres sõitmine sagenenud – kuid tuleb tähele panna, et looduskaitseseadusega on kõigile veekogudele kehtestatud piiranguvöönd, mille eesmärk on kaitsta rannal või kaldal asuvaid looduskooslusi ning säilitada puhkamisvõimalusi.

Piiranguvööndi laius sõltub veekogu suurusest. Läänemere ja suuremate järvede Peipsi, Pihkva, Lämmijärve ja Võrtsjärve piiranguvöönd on 200 meetrit, üle 10 hektari suurusel järvel või veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel või ojal on see 100 meetrit, kõige väiksematel veekogudel on kalda piiranguvööndi ulatus 50 meetrit. Piiranguvööndis tohib mootorsõidukitega sõita ainult selleks ettenähtud teedel.

Keskkonnainspektsiooni Tartumaa büroo juht Tanel Türna rääkis, et kuna läbi maakonna voolab kalameeste «Eldorado» ehk Emajõgi, siis on ka siinamail tegemist vägagi aktuaalse probleemiga – ikka on kodanikke, kes kipuvad auto või ATVga pea otse veepiirile sõitma.

«Probleemkohad, mis kohe pähe tulevad, on Emajõe-äärsed rohumaad Vorbuse, Kardla ja Tähtvere külade piirkonnas,» märkis Türna. Samuti sõidetakse ühel kindlal Alam-Pedja looduskaitseala kinnistul üle põllu jõe äärde, Rekul sõidetakse aga parklast välja mööda Emajõe äärt edasi, kuigi tegelikult ei tohiks.

Problemaatilised kohad on ka Karijärve ning Pangodi järve ääres. Pangodil on ikka tahetud sõita RMK ametlikust telkimisalast edasi ning Tanel Türna nentis, et seal tuli eelmisel aastal ka päris palju trahve välja kirjutada.

Kokku karistas keskkonnainspektsioon mullu Tartumaal looduskaitseseaduse nõuete rikkumise eest 36 korral ning umbes sama paljudel juhtudel piirduti ka suulise hoiatusega, seda siis, kui tegemist oli esmase rikkumisega ning piirkonnas puudus ka selge tähistus.

Just tähistuse puudumisele apelleerivad veekogude äärde sõitjad kõige sagedamini. Tanel Türna sõnul on koostöös keskkonnaameti ja RMKga neid alasid aga otsustavalt kaardistama asutud ning plaanis on isetekkeliste teejuppide sulgemine.

Mootorsõidukiga veekogu kaldal paarutav isik peab arvestama rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga, juriidilise isiku puhul võib trahvisumma küündida 3200 euroni.