Kolme küla lahkumissoov Valgjärve valda ei vaimusta

Kolm Valgjärve valla küla ihkavad tagasi Tartumaale. Foto: Repro

Kolm Põlvamaal asuva Valgjärve valla küla – Maaritsa, Krüüdneri ja Vissi – on taas päevakorda tõstnud soovi Tartumaale Kambja valda ümber kolida. Valgjärve vallajuhid külade separatistlike meeleolude peale käsi ei plaksuta.

Üle kolmekümne aasta Vissi külas maakodu omanud Väino Kull rääkis, et külad on sarnast plaani pidanud ka 2002 ja 2006. aastal, kuid siis see ei õnnestunud. Kuid käeimasoleva haldusreformi raames tahetakse liitumine Kambjaga otsustavalt ette võtta.

Asja tuum peitub selles, et Valgjärve valla põhjaosa on ajalooliselt kuulunud Kambja kihelkonna alla ning nimetatud külade elu on ka tänasel päeval otseselt seotud just Kambjaga ning muidugi ka Tartuga, kümmekond kilomeetrit lõuna pool asuvasse vallakeskusesse Savernasse satutakse vaid otsese häda sunnil.

«Põlva poole käivad bussid vaid paar korda päevas, Tartuga on ühendus aga suurepärane. Paljud käivad Tartus või Kambjas tööl või koolis. Kambjas on ka kirik ja surnuaed, kogu elu on Kambjaga seotud,» rääkis Väino Kull.

Ammune soov

Nüüd ongi kolm küla esitanud Valgjärve volikogule ametliku pöördumise vallast lahkumise kohta ning sel põhjusel kohtuti esmaspäeva õhtul Maaritsa kultuurimajas kohalike vallajuhtidega. Kui Kulli sõnul oli kohale tulnud umbes 70 inimest, siis Valgjärve vallavanem Kaido Kõiv pakkus selleks numbriks 30-40 inimest.

Väino Kulli sõnul jäi neile koosoleku alguses mulje, justkui oleks vallaisade arvates nende lahkumissoov tekkinud mingi «moosimise» või «ära rääkimise» tulemusel, kuid tema kinnitusel pole see kaugeltki mitte nii ning liitumine Kambjaga on külainimeste vabatahtlik ja ammune soov. «Kaardiltki on näha, et Valgjärve põhjapoolne ots on justkui Tartumaale sisse lõigatud,» märkis Kull.

Vallavanem Kaido Kõiv rääkis, et nende jaoks oli kohtumise mõtteks ennekõike kuulata külaelanike põhjendusi ja argumente vallast lahkumise osas, kuid samas tutvustati neile ka Valgjärve üldisi seisukohti haldusreformi asjus. «Midagi me seal otsustada ei kavatsenud ega otsustanudki,» rõhutas Kõiv ning lisas, et tegelikult ei ole volikogu antud küsimuses veel ka oma seisukohta kujundanud.

Küll ütles Kõiv, et tema arvates pole inimeste välja toodud argumendid ehk liikumine Tartu suunas sisulise tähendusega ning kuna Tartu on tegelikult kogu Lõuna-Eesti suureks tõmbekeskuseks, siis võiksid kõik piirkonna külad sel kombel hakata oma senistest omavalitsustest ükshaaval ära minema.

«Minu meelest pole omavalitsuste piiride muutmise juures kõige kõvem argument see, kus käiakse tööl või kuhu poole rahvas liigub. Argumendid on ikkagi teised: kas praeguses omavalitsuses on mingeid probleeme või tehakse teises omavalitsuses midagi paremini,» esitas Kõiv oma seisukoha.

Vallavolikogu esimees Hegri Narusk lisas omalt poolt, et külaelanikud ei heitnudki Valgjärve vallale otseselt midagi ette, kuid just majanduslikud, logistilised ja ajaloolised kaalutlused on need, mis on nende soovi taga. Samas möönis Narusk, et kuna külaelanike endi korraldatud mitteametlik küsitlus näitas inimeste selget soovi Valgjärve rüpest lahkuda, siis peab vald sellega ka arvestama.

Kogu valda kaasa ei taha

Kuigi Kambja vald on kogu praeguses haldusreformis avaldanud selget seisukohta, et nemad ei kavatse liituda mitte ühegi teise omavalitsusega, siis nende kolme küla üle tulemisele kätt ette ei pandaks. Selles kontekstis olid Valgjärve vallajuhid esitanud koosolekul omalt poolt idee, et ehk tasuks ikkagi tervel vallal Kambjale ühinemisettepanek teha, kuid see mõte ei leidnud omakorda külaelanike heakskiitu.

«Siis tekkis küll selline tunne, et mis seal tegelikult see põhjus on – on see siis lihtsalt selline kinnisidee või põhimõtteline küsimus,» imestas Kaido Kõiv.

Vissi elaniku Väino Kulli sõnul on aga Valgjärve kui omal ajal kunstlikult loodud vald selgelt nii-öelda mitmesuunaline ehk näiteks Valgjärve küla piirkond tunneb omakorda tõmmet Otepää poole. Kui aga Valgjärve vald haldusreformi käigus Kanepi valla või Otepääga liituma peaks, viiks see põhjaosa külad oma ajaloolisest keskusest veelgi kaugemale, nentis Kull.

Samas lisas Kull, et koosoleku põhjal jäi talle mulje, justkui oleks Valgjärvele külade inimesi vaja pigem selleks, et käimasolevatel võimalikku ühinemist puudutavatel kõnelustel teiste omavalitsustega oleks välja käia suurem rahvaarv.

«Nad väitsid pidevalt, et läbirääkimised käivad neil hetkel kolme omavalitsusega, kes kõik arvestavad, et Valgjärvest tuleb 1400 inimest. Kui ära lähme, kukub nende arvestus 1100 peale ning nii olevat neil raske läbi rääkida. Aga see on nende probleem!» põrutas Kull.

Koosolekul lepiti kokku, et uuesti kohtutakse paari nädala pärast, selleks ajaks loodavad külaelanikud, et vald valmistab ette korra ametliku rahvaküsitluse kohta. «Seal tuleks küsida konkreetselt, kas inimesed soovivad vallast lahkumist või mitte. Ning küsitlus peaks toimuma piirkonnas, mitte et küsime seda seal Valgjärvel,» rõhutas Väino Kull.

Hegri Narusk märkis aga omalt poolt, et kindlasti ei saa külade lahkumine toimuma üleöö ning tegemist on aeglase protsessiga, näiteks tuleb korda ajada kõik juriidilsed küsimused. «Kuid kuna see on nende külade selge soov, siis plaanime Kambjaga läbirääkimisi ja arutelusid, mismoodi see täpselt toimuma saaks,» kinnitas Valgjärve volikogu esimees vähemalt sõnades, et külasid väevõimuga kinni hoidma ei hakata.

Kommentaar

Ivar Tedrema, Kambja vallavanem

Meie seisukoht on, et oleme nende kolme küla liitumisega nõus. Juba sajandi alguses ajasid nad seda asja, kuid siis oli selline aeg, kus maakonnapiir oli püha ja puutumatu.

Kuid nüüd on pall Valgjärve valla väravas, nemad peavad rahvaküsitluse läbi viima. Meie ei pressi midagi peale, aga kui see on rahva vaba tahe, siis seda tuleb austada.