Pangad on viimasel ajal nagu draakonikoopad: sisse voorib inimesi pea katkematu joana, välja pääsevad aga vaid mõned üksikud õnnelikud.
Rahavahetajad ummistavad Tartu pangakontoreid
6. jaanuar 2011, 12:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muidugi ei jää keegi ööseks panka, kuid teenindamist peab mõnikord ootama nii kaua, et selline hirm võib tekkida. Pangad ise tunnistavad: ehkki kõik teenindusletid töötavad, on kliente nii palju, et halvematel aegadel peab oma järjekorda ootama tunni või kauemgi.
Pärastlõunal SEB Ülikooli tänava kontorisse sisse astudes tekib kergendustunne, et ise ei pea end järjekorda pangateenust ootama sättima.
Ruumis on kümneid inimesi, nii vanu kui noori. «Peamiselt ikka rahavahetajad,» kinnitab Tartu kontori direktor Mati Kitsik.
Tundub, et inimesed on unustanud, et kroonide panka viimisega on aega veel pool aastat.
Millegipärast on sadadel, kui mitte tuhandetel inimestel vajadus just praegu oma raha vahetama tulla, ka väga väikseid summasid, kuigi need võiks ju veel vabalt hoopis poodi viia.
Nii venivadki järjekorrad järjest pikemaks.
Sajad tuhanded käekotis
Ka pensionär Karl Saar tuli eile panka just raha vahetama. Mündiautomaadi järjekorras seistes rääkis Saar, et tuli oma metallrahakotiga juba teist korda, eelmisel korral läks masin peaaegu nina all rikki ja mündid jäid vahetamata.
Küsimuse peale, miks ta oma kroonidega just praegu kõige rahvarohkemal ajal tuli, kehitas mees õlgu. «Oli linna asja ja võtsin kaasa. Mul aega oodata küll,» muigas Saar.
Palju on ka neid, kes tulevad panka summadega, mis võtavad telleritel silmad suureks. Ei Swedbanki lõuna regiooni direktor Piia Laurson ega Mati Kitsik tahtnud öelda, millistest summadest täpselt on juttu, kuid kinnitasid, et korraga tuuakse käekotis isegi sadu tuhandeid kroone. «Ja need toojad pole üldse ainult seeniorid, nagu tihti arvatakse,» ütles Laurson.
Kitsiku sõnul ei lase laias laastus üheksa inimest kümnest summat arvele kanda, vaid võtab selle eurodes välja ja viib koju tagasi.
«Ju neil jääb muidu madrats konarlikuks või midagi,» naeris Kitsik. «Me muidugi räägime neile, et turvalisem oleks raha pangas hoida, aga eks need inflatsioonijutud on ära hirmutanud.»
Eriline juhtum oli muidugi see, kui meesterahvas mitmel päeval Swedbanki kontorisse pulmakingiks saadud münte ämbriga tassis, kokku 22 000 krooni.
Eilset pensionite ja sotsiaaltoetuste maksmise päeva ootasid tellerid ilmselt kätevärinal ja SEB saatis koguni välja teate, kus palus klientidel tulla kontorisse ainult hädavajadusel.
Natuke see ilmselt ka mõjus: kuigi nii SEB kui Swedbanki Tartu peakontor oli eile rahvast täis, arvasid kontorite juhid, et kokkuvõttes oli pisut rahulikum kui muidu viimastel päevadel.
Kroonid panka ära
See-eest on karta, et täna tulevad kõik need, kes eile koju jäid.
Millal olukord võiks paraneda?
«Siis, kui raha on kokku korjatud,» muigas Laurson, kuid lisas, et tõenäoliselt läheb asi paremaks juba paari nädala pärast, kui väikeettevõtjad enam pidevalt klientidelt saadud kroone tooma ei tule, ning uuel kuul on olukord ehk juba peaaegu normaalne.