Väärikate ülikooli vanim lõpetaja kodus ei püsi

Rõõmsameelne 84-aastane väärikate ülikooli õpilane Elli Saarna kavatseb ka kevadsemestril koolipinki istuda. Sügissemestril käis ta korralikult kõigil kaheksal loengul. Foto: Sille Annuk

Väärikate ülikooli sügissemester lõppes 22. detsembril aktusega. Teiste hulgas võis lõpupeolt diplom näpus koju minna ka kursuse eakaim lõpetaja, 84-aastane Elli Saarna. 

Aukartust äratavast vanusest hoolimata jätkub Elli Saarnal innukust end harida. Peale selle, et ta käib väärikate ülikoolis, on ta ka sage külaline rahvaülikoolis. «Seal käivad mitmed toredad loenguandjad,» sõnab ta. Kui enese harimisest aega üle jääb, meeldib talle käia kontsertidel, teatris, laulmas või võimlemas.

Oma vaba aja tegevustest rääkides elavneb vanaproua silmanähtavalt: ta on leidnud nii palju toredaid ettevõtmisi. Väljas käimine ongi Elli Saarna meelest hästi oluline, sest üksinda kodus olles võivad kurbus ja nukrad mõtted ligi tikkuda. Sageli kipuvad vanemad inimesed tema meelest endale nõndaviisi hädasid külge mõtlema.

Väikeses korteris, kus Elli Saarna elab, on tohutult pikad riiulid tihedalt kirjandust täis. Vanaproua tunnistab, et kuigi raamatute lugemiseks jääb aega üha vähemaks, meeldib see tegevus talle väga.

«Nüüd üritan raamatuid vähem osta, nende peale on nii palju raha kulunud,» tunnistab ta. Endale sobivat kirjandust leiab Elli Saarna nüüd raamatukogust.

Reisimine on unistuseks

Elli Saarna tahab oma elu jooksul veel palju-palju reisida. «Ma ei tea, kui pikalt ma veel elan, igavesti ei ela meist keegi. Reisin, kui vaid tervis lubab,» lisab Elli Saarna unistustest reaalsusesse tulles. Ta on oma reisipagasisse juba ka üht-teist kogunud. «Kunagi sai terve Venemaa läbi reisitud,» meenutab ta heldimusega.

Praegu on tema eesmärgiks käia Põhja-Norras. Lõuna-Norras on juba käidud.

Tervisest Elli Saarna väga rääkida ei taha ja ega tal otseselt midagi kurta olegi. «Peaasi, et ikka väljas saaks käia, sest üksinda kodus pole midagi teha,» ütleb ta. Tühjas korteris päeva mööda saata ei tundu talle õige, seda enam, et vanematele inimestele jagub tegevust linnas küll.

Saatuse tahtel jäi Elli Saarnal rohkem kui pool sajandit tagasi Tartu Ülikoolis kõrgharidus omandamata. Ta astus 1946. aastal 20-aastasena ülikooli kehakultuuriinstituuti ning jõudis seal ka aastakese õppida.

Sport oli ja on talle ikka veel väga meeltmööda. «Eriti meeldis mulle 400 meetrit joosta,» ütleb ta.
Elu keeras pea peale Elli Saarna isa arreteerimine toonaste võimude poolt. «Jah, see oli ikka kole aeg,» jääb muidu rõõmust kiirgav vanaproua nukraks.

Korralik õpilane

Uute võimaluste saabudes õppis ta raamatupidamist. «Nii et lõpuks on mul ikkagi kõrgharidus käes, mul on kõik diplomid ka olemas,» räägib ta.

Väärikate ülikool tundus Elli Saarnale hea võimalusena end veel harida. «Nüüd on mul ka tõend, et olen Tartu Ülikoolis käinud,» naerab ta väärikate ülikooli diplomit kaante vahele sättides.

Kõigis loengutes käis Elli Saarna kohal, tegi märkmeid ja kuulas suure huviga. Ühesõnaga tegi kõike, mis korralikule kooliõpilasele kohane.

Kodutöid ja eksameid väärikad õppurid tegema ei pidanud. Peamine oli see, et kursuslased vähemalt pooltes loengutes kohal käiksid.

Väärikate ülikool

• Sügissemestri programmi registreerus 250 inimest.

• Diplomi said 22. detsembril aktusel kätte 175 osalejat.

• Enamikul õppureist on kõrgharidus, keskmine vanus 70 eluaastat.

• Õppijad on peamiselt Tartust ja Tartumaalt, aga ka Tallinnast, Harju-, Viljandi- ja Võrumaalt.

• Sügissemestril oli 8 loengut.

• Kevadsemester algab 4. veebruaril, loengud on üle nädala reedeti.

• Oodatud on üle 50-aastased inimesed, kes soovivad end harida.

• Diplomi saamise eelduseks on vähemalt pooltelt loengutel osalemine.

• Lisateavet saab  www.tk.ut.ee/vaarikate-ulikool või tel [phone], TÜ avatud ülikooli keskuse projektijuht Karmel Tall.