Galerii: Eesti ühes kõige põnevama kujundusega hotellis esitleti interjööriraamatut

Tuntud autor Karin Paulus esitles kolmapäeval Tartus hotellis Pallas oma raamatut «Sajand sisearhitektuuri». Esitluskohaks oli Pallas valitud teadlikult: kuulub ju see Tartu hotell Euroopa kõige põnevama sisekujundusega majutuskohtade hulka.

FOTO: Kristjan Teedema

Pallase sisekujunduse autor Krista Roosi meenutas lühidalt ka kunstihotelli saamislugu. «Võtsime aluseks pallaslaste tööd, raamatust saime sviitide maalinguteks vajalikud pildid. Tegime kavandatavatest ruumidest siis tikutopsisuurused maketid, mida näidata,» meenutas Roosi. «Kõik pidi käima väga kiiresti: igal esmaspäeval toimusid arutelukoosolekud ehitajate ja tellijaga. Aga kõik edenes kuidagi ootamatult hästi,» rääkis ta.

FOTO: Kristjan Teedema

Karin Pauluse sõnul on Pallas Eesti vaat et ainuke tõeline elamushotell. «Siin pole kaetud pelgalt majutuskoha elementaarsed funktsioonid, vaid keskkond mõjub tõeliselt inspiratiivsena,» leidis Paulus.

FOTO: Kristjan Teedema

Valdava osa raamatust «Sajand sisearhitektuuri» moodustavadki enam kui sajandi vältel valminud interjööride näited. Kokku on koondatud kohalike autorite põnevad interjöörid ehk siis nende majade sisemused, millel on selge kontseptsioon, mis on õnnestunult sisustatud ning mille omapära on võimalik olnud ka pildiliselt esitada. Raamatukaante vahele on mahtunud teater Endla ja riigikogu hoone, kohvikuid-restorane, pühamuid ja büroolahendusi, koole, haigla, kaubandus- ja kultuurikeskusi, muuseume, sportimispaiku, näitusekujundusi ja klubisid. On tahetud teha võimalikult mitmekesine valik, näidata eri stiile ning lähenemisi. «Valisin teadlikult just avalikud hooned, et lugejad saaksid valitud interjööre oma silmaga näha,» rääkis Paulus.

FOTO: Kristjan Teedema

«Tahtsin näidata nii suurepärase harmoonilise keskkonnana toimimist kui röögatult eripäraseid sisemusi, aga ka ülimalt delikaatset lähenemisviisi olemasolevale ehitisele. Laialt tuntud teoste kõrval on püütud väärtustada ka väiksemaid ja nüüdseks juba hävinud või suurel määral muudetud objekte,» leiab Paulus. «Raamat kutsub üles sisearhitektuurseid õnnestumisi märkama ning võimaluse korral väärtuslikke kujundusi ka pikemalt säilitama.» Autorile pakkusid suurt huvi ka lood, mis hoonetega kaasas käivad. «Mulle läks väga korda, kuidas näiteks Endla ehitust jälgides leidsid inimesed, et hoone on justkui mõrsja valges pruudirüüs,» rääkis ta.

Tagasi üles