Rahahädas Kallastel tuleb oma vea pärast maksta kopsaks summa

Kallaste linnavalitsus. Foto: Andres Haabu

Kallaste linnapea Gennadi Kulkov kinnitas mõni kuu tagasi, et linnavalitsus on linnale raamatupidamisteenust osutanud firmaga lepingut lõpetades teinud kõik õigesti. Tartu maakohtus see jutt vett ei pidanud ja pidevas rahahädas Kallaste linnal tuleb endisele teenusepakkujale välja käia ligi 8000 eurot.

Tartu maakohus rahuldas läinud neljapäeval Arve RP OÜ hagi Kallaste linna vastu täies ulatuses ja mõistis linnalt Arve RP kasuks välja 7800 eurot, teatas Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm. Samuti peab Kallaste linn Arve RP-le hüvitama nende 120-eurose menetluskulu.

Kallaste linn sõlmis 2014. aasta septembri alguses Arve RP-ga töövõtulepingu finants- ja raamatupidamisteenuse osutamiseks. Tähtajaliselt sõlmitud leping pidi lõppema 2016. aasta 1. septembril, kuid eelmise aasta 6. juulil ütles Kallaste linnavalitsus lepingu ennetähtaegselt üles mullu 7. septembrist.

Seepeale esitas Arve RP vaide, kuid linnavalitsus jättis selle läbi vaatamata. Pärast seda taotles Arve RP kohtus kokkuleppelise täiendava ülesütlemistähtaja rikkumise eest 7800-eurose lepptrahvi väljamõistmist.

Polnud erakorraline põhjus

Kohus ei nõustunud Kallaste linna seisukohaga, mille järgi on linn lepingu erakorraliselt üles öelnud ja erakorralise ülesütlemise tõttu ei pidanud järgima võlaõigusseadusest tulenevaid ülesütlemistähtaegu. Linn ei ole kohtule tõendanud niivõrd erakordseid ja erilisi asjaolusid, mis annaksid aluse lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

Ülesütlemisavalduse järgi on lepingu lõpetamise põhjuseks Kallaste linnavolikogu otsus raha säästmiseks loobuda finants- ja raamatupidamisteenuste sisseostmisest ning palgata selle töö peale oma raamatupidaja ja finantsjuht.

Kohus leidis, et omavalitsus peaks suutma kahe aasta perspektiivis eelarveprognoose ette näha. «Arvestades kokkulepitud igakuist tasu ei oleks lepingu jätkamisega kuni kokkuleppelise ülesütlemistähtaja saabumiseni kaasnenud rahaline koormus olnud linnale talumatult suur,» seisab kohtuotsuses.

Kaaludes ühelt poolt Arve RP huvi lepingu täitmise vastu ja teiselt poolt Kallaste huvi säästa linna raha, ei saa seda põhjust kohtu hinnangul pidada niivõrd erakordseks asjaoluks, mis võimaldaks lepingu erakorralist ülesütlemist ilma kokkulepitud ülesütlemistähtaega järgimata.

Samuti leidis kohus, et linna tuginemine täiendavale ülesütlemiseõigusele ja kohtumenetluses erakorralisele ülesütlemisele on vastuoluline käitumine ega ole kooskõlas võlaõigusseadusest tuleneva hea usu põhimõtetega. Kohtu hinnangul peaks lepingu ülesütlemisel reeglina teisele poolele avaldama ka ülesütlemise aluse. See võimaldab teisel poolel hinnata, kas ta nõustub lepingu ülesütlemisega või soovib ülesütlemise vaidlustamiseks pöörduda kohtusse. 

Vigane leping

Pooled vaidlesid selle üle, kas linn on rikkunud lepingu ülesütlemise tähtaega ja peab seetõttu maksma leppetrahvi. Vaidluseks andis põhjuse vigane leping. Nimelt on Kallaste linna ja Arve RP vahel sõlmitud vigases ülesütlemise tähtaeg kirjas kahel viisil: «Pooltel on õigus leping ühepoolselt üles öelda, teatades teisele poolele lepingu ülesütlemisest kirjalikult ette 2 (kuus) kuud.».  

Kohus leidis, et lepingu sõlmimise asjaolusid kajastavad hankemenetluse dokumendid, milles on ülesütlemise tähtaeg nii sõnaliselt kui ka numbriliselt määratletud kuuekuulisena.

Et Kallaste linnavalitsus ütles lepingu üles etteteatamistähtajaga kaks kuud, on lepingut rikutud. Lepingu järgi on ülesütlemistähtaja rikkumisel teisel poolel õigus nõuda leppetrahvi kolme kuu tasu suuruses. Lepingu järgi on ühe kuu tasu 2600 eurot, leppetrahvi suurus on seega kokku 7800 eurot.

Kallaste linnapea Gennadi Kulkov ütles jaanuaris Tartu Postimehele, et raamatupidamisfirma oli linnale liiga kallis, 3200 eurot kuus. «Samuti tahtsin, et firma esindaja töötaks vähemalt paar-kolm päeva nädalas linnavalitsuses, iga päev on ju vaja mõnd asja arutada, aga sellega ei oldud nõus,» lisas ta.

Linnapea sõnul kulub Kallastel läinud aasta sügisest finants- ja raamatupidamisteenistuses töötava finantsjuhi ning raamatupidaja palga ning maksude maksmiseks kuus ligi 2000 eurot.