Tänavu kasvavad suures aus jalakas ja künnapuu

Võimas künnapuu kasvab Kaagvere erikooli õues: ümbermõõt 440 cm ja kõrgus 24 m. Foto: Sille Annuk

Kui künnapuu ja jalakas oleksid inimesed, oleksid nad lähedased sugulased – nagu tädi- ja onupojad või poolvennad. Nad on ka väliselt sarnased. Seetõttu polegi ime, et nad on tänavused aasta puud kahekesi.

Tavaliselt osutab Eesti Looduse toimetus aasta puu au ühele, näiteks mullu sai selle osaliseks toomingas. Nüüdset erakordset otsust põhjendas peatoimetaja Toomas Kukk jalaka ja künnapuu suure sarnasusega. «Paljud loodusesõbradki ei tee neil hästi vahet,» ütles ta. «Erinevused on kaunis peened ja nõuavad tähelepanu.»

Botaanikust peatoimetaja õpetas, et kergesti saab vahet teha lehtede silmitsemise ja katsumisega. Jalaka lehel jagunevad sooned enne lehe servani jõudmist harudeks. «Sellest tuleb ka väljend «jalakal on jalad»,» ütles Kukk. «Künnapuu leht on hästi pehme ega ole pealt kare, nagu on jalakal.»

Varajased õitsejad

Praegu puud puhkavad. Kui ilm läheb kevadiselt soojaks, hakkavad ka kõva, sitke ja raske puiduga jalaka ja künnapuu pungad puhkema. Nad paistavad silma selle poolest, et on meie puude hulgas ühed varajasemad õitsejad.

Taimetarga sõnul saab nende kahe õisi näha enne lehti. Nad on mõlemad tuultolmlejad, seepärast on neile tähtis, et õied puhkeksid enne lehtimist, muidu oleks tolmlemine häiritud.

Puhkamas oli eile ka see uhke ja ilus künnapuu, kes elab Kaagvere erikooli peahoone ees. Künnapuu on kolmanda kaitsekategooria kaitsealune liik. Lisaks kaitstakse mõõtude tõttu ka üksikpuid, kelle hulka kuulub seegi võimsa võraga 24 meetri kõrgune kaagverelane.

Tartumaal kasvab keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialisti Maris Paju andmetel mitu kaitsealust künnapuud.

Kaitsealused puud

Sealsamas Mäksa vallas on Kiigeoru hiiesalus 12 puud, millest mõne ümbermõõt ulatub nelja meetrini. Suurim hiieelanik murdus sügisel 2009. Vana-Kastres Emajõe-äärsel luhal kasvab aga üks võimas künnapuu, kes ootab oma mõõtmete (ümbermõõt 550 cm, kõrgus 25 m) eest kaitsealuseks saamist.

Tartus Staadioni tänavas on üsna staadioni peasissepääsu lähedal uhke künnapuu. Jalakatest tõi aga Paju esile Võnnu vallas kasvava puu: Rookse jalakal on ümbermõõtu 483 cm ja kõrgust 19 m.
Mis kasu on meie suurtel rohelistel sõpradel sellest, et inimesed on neile andnud tiitli Eesti aasta puu? «Kasu on neile kaudne,» ütles Toomas Kukk. «Me püüame aasta puud tutvustada mitmes Eesti Looduse numbris ja üritame võtta vaatluse alla kõik selle puuga seonduva.»

Jalakast ja künnapuust avaldab mõndagi ajakirja märtsinumber. Aasta puu valimise idee käis välja akadeemik Viktor Masing (1925–2001). Esimene aasta puu oli kadakas – aastal 1996.