Tudengipäevade projektijuht Hendrik Roland Helm tõdes, et kui kümme-viisteist aastat tagasi võis tudeng vanaisa garaažist probleemideta leida mõne kummipaadi, mis kokku lappida ja paadirallile tuua, siis praeguseks on need paadid kõik minema visatud. Ent veelgi tõsisem takistus on järjest karmimaks muutuvad ohutusnõuded, näiteks ei lubata osalejaid jõele joobes olekus ja päästevestita.
See kõik on Helmi sõnul toonud kaasa olukorra, kus paadirallil osalejate hulk on nukralt kokku kuivanud. Näiteks läinud kevadel võistles jõel vaid 15 paati. «Seda on liiga vähe. Hiilgeaegadel on olnud nii, et jõgi ei paistnud välja, said kuiva jalaga ühest kaldast teise minna,» meenutas Helm.
Ta lisas, et on kurb vaadata, kui jõe kaldad on pungil pealtvaatajaist, kel on mälupildid osalejaterohkest paadirallist, ent tegelikkuses loksub jõe peal vaid käputäis kummipaate. Samas tasub meenutada, et 2001. aasta paadirallil osales ligi 130 paatkonda.
Ehkki tudengipäevade korraldajad on üritanud paadipõuda igal viisil leevendada ja mõelda, kuidas üritust paremaks teha, otsustati sel aastal paadiralli riiulisse panna, et siis mõne aja pärast see uuel kujul tagasi tuua.
«Paadi saamine ei olegi nii raske, aga päästevesti rent maksab nii palju, et tudengile ei ole see lihtsalt jõukohane,» lisas tudengipäevade meediajuht Evelina Nõmme.
Helm meenutas, et korraldajad pakkusid läinud aastal tudengeile lausa ise paate, ent kuna ühe paatkonna päästevestide laenamisele kulunuks mitukümmend eurot, ei olnud see tudengitele taskukohane.
Paadirallil on läbi aastate pandud proovile mitte ainult paatide liikumiskiirus, vaid see on olnud paras veeproov kõikvõimalikele täispuhutud või iseehitatud alustele. Omaette vaatemängu on pakkunud rallil osalenud kostümeeritud võistlejad.
Sellekevadised tudengipäevad algavad saabuval esmaspäeval, 25. aprillil ning kulmineeruvad pühapäeval, 1. mail isetehtud lennumasinate võistlusega Karsumm.