Päevatoimetaja:
Eili Arula
(+372) 739 0339

Kuuri asemel kerkis ridaelamu (13)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Rahinge külla kerkinud hoone näeb välja täpselt kui nelja boksiga ridaelamu. Kinnisvaraarendaja väitel on tegemist aga siiski abihoonega.
Rahinge külla kerkinud hoone näeb välja täpselt kui nelja boksiga ridaelamu. Kinnisvaraarendaja väitel on tegemist aga siiski abihoonega. Foto: Margus Ansu

See asi tundus kahtlane algusest peale. Terve küla on tagajalgadele aetud, rääkis Tartu Postimehele Rahinge küla elanik Mihkel Vaap. Ta pidas silmas Oja tee 11 kinnistule kerkinud nelja boksiga ridaelamut. Hoone ehitas KR Stone OÜ.

Vaabi sõnul oli praeguse ridaelamu asemel algselt kaks garaaži, millele ehitas kinnisvaraarendaja teise korruse peale. «Vald katsus tõkestada ja käskis paberid korda teha, aga mitte midagi pole tehtud ja ühtegi luba pole saadud. Kui avastati, et ehitamine on ebaseaduslik, siis lubati vallast ikkagi aknad ja uksed ette panna,» kirjeldas Vaap olukorda.

Vaabi pahameele üks põhjusi on see, et uus kortermaja asub eramute piirkonnas. «See on ebaseaduslik kortermaja ja neid tahetakse siia veel ehitada. Liikluskoormus läheb siis nii suureks. Aga teed on väiksed, lastel pole enam kohta, kus rattaga sõita saaks,» rääkis ta.

Ehitusõigus puudub

Tähtvere valla ehitusspetsialist Timo Varik kinnitas Vaabi väidet, et ridaelamu ehitamiseks puudub arendajal õigus. 

«Hetkeseisuga ei tohiks sinna ridaelamut teha, kuna see nõuab detailplaneeringut. Ehitustööd on seal praegu ka peatatud,» lausus ta.

Vallaametniku sõnul on Oja tee kinnistul toimuv pikk lugu, kuid kokkuvõttes võib öelda, et ehitaja ja arendaja on teinud asju valest otsast. «Ta on rikkunud seadust ja seetõttu on üles keeratud nii naaberpiirkond kui vallavalitsus,» ütles ta.  

Variku sõnul anti KR Stone OÜ-le möödunud suvel ehitusluba samal krundil oleva vana Rahinge koolimaja ümberehitamiseks 18 korteriga elamuks. Novembri lõpus pöördusid aga kohalikud elanikud valla poole teatega,  et ehitustöid on alustatud ka kõrvalhoones ning arendaja väitel plaanitakse ehitada ridaelamut. 

«Selle peale me muidugi reageerisime, võtsime arendajaga ühendust ja küsisime, mis toimub. Me selgitasime, et ilma detailplaneeringut koostamata ei ole tal võimalik elukondlikke hooneid ehitada ega püstitada ja ehitustööd said ettekirjutusega peatatud. Väiksemal või suuremal määral tööd siiski jätkusid ja vallavalitsusel tuli teha ettekirjutus,» rääkis Varik. 

Peale seda püüdis arendaja Variku sõnul väita, et rekonstrueerib hoopis kõrvalhoonet. 

«Kuna ehitusseadustiku järgi on tal õigus seda teha ilma, et ta peaks sinna tegema detailplaneeringut, muutis ta projektis ära vastavad nimetused ja jättis selle lihtsalt kõrvalhoone rekonstrueerimiseks. Tegelikkuses näeb see välja ridaelamuga väga sarnane, küll aga pole hoones eluruume välja toodud,» rääkis ta.

Abihoone, mitte elamu

Sama jutuga põhjendas KR Stone OÜ juhatuse liige Rait Kuusik senist ehitustegevust ka Tartu Postimehele. «See maja oli ilma katuseta ja ma tegin ta nii, et vihma ega lund sisse ei sajaks. See on abihoone, mitte ridaelamu. Ma olen teinud ta laohooneks,» väitis ta.

Samas tunnistas arendaja, et ka väidetud rekonstrueerimine on olnud ebaseaduslik. «See, et ma olen majale pannud voodri ümber ja katuse peale, on jah minu süü ja see tegevus peatati. Aga nüüd ootan ma vastust ja kui saan ehitusteatisega abihoone rekonstrueerimiseks loa, siis ehitan edasi,» lausus Kuusik. 

Ta ei varjanud ka seda, et tema kaugem eesmärk on teha abihoonest siiski kortermaja. «Detailplaneeringu teeme igal juhul ja minu soov on teha sinna korterelamu,» sõnas Kuusik.

Valla ehitusspetsialisti sõnul on detailplaneeringu algatamise avaldus vallale juba esitatud, kuid planeerimisprotsess võtab aega. «Kõik Oja tee 11 uued korteriomanikud on nüüd kaasomanikud ja neil on õigus arvamust avaldada, kas nad tahavad seda ridaelamut seal näha või mitte. Nende isikute ring, kellega seda detailplaneeringut hakatakse menetlema, on väga suur,» lausus Varik.

Tagasi üles