20. aprillil Tartus aset leidnud konverentsil «Võrgustuv õppimine – ei ole üksi ükski kool» anti üle preemiad kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi parematele.
Selgusid parimad õppimise ja õpetamise uurijad
20. aprill 2016, 17:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Teadusagentuuri, haridus- ja teadusministeeriumi ning Eesti Akadeemilise Pedagoogika seltsi koostöös juba 25. korda toimunud konkursile esitati 39 tööd, mis on möödunud aastal avaldatud või kaitstud. Neist üheksa eesti keeles ja 11 võõrkeeles teadustööd ning 17 magistritööd ja kaks populaarteaduslikku tööd. Tööd käsitlesid nii humanitaar- kui reaal- ja loodusteadusi, meedia- ja päästetemaatikat ning muuseumipedagoogikat.
Konkursi preemiafond 5800 eurot jagunes nelja kategooria vahel: parim eesti keeles publitseeritud teadustöö/artikkel; parim võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikkel, parim magistritöö ning parim populaarteaduslik töö.
Eestikeelsed tööd
Eesti keeles publitseeritud teadustöö/artikli kategoorias pälvis I preemia (1000 eurot) Imbi Henno Tallinna Ülikoolist töö «Loodusteaduste õppimisest ja õpetamisest Eesti koolides rahvusvaheliste võrdlusuuringute taustal» eest.
Imbi Henno uurimistööst selgus, et uurimisõppe, kognitiivsete aktiveerimisstrateegiate ja kujundava hindamise innukal rakendamisel Eesti õpilaste loodusteaduslik sooritus (eeskätt PISA näitel) halvenes ning osa PISA 2006 ja PISA 2012 mõõdikutest ei sobi seletama loodusainete õpetamist Eestis. Eesti on riik, kus loodusaineid õpetatakse traditsiooniliselt ehk selge tunnistruktuuriga ning õpilaste sooritus on kõrge. Eesti õpetajad tähtsustavad konstruktivistlikku õppimiskäsitust verbaalselt ega kavatse muuta oma õpetamispraktikat. Samas jäävad meie hariduse kõrge taseme juures suurel osal õpilastest arendamata kõrgemad kognitiivsed oskused, loovus ja innovaatilisus.
II preemia (750 eurot) pälvisid Krista Uibu Tartu Ülikoolist ja Mairi Männamaa Tallinna Ülikoolist töö «Õpetamistegevused ja õpilaste tekstimõistmine üleminekul esimesest kooliastmest teise astmesse» eest.
Töö autorid uurisid aasta jooksul seda, kuidas tekstimõistmibe üleminekul esimesest kooliastmest teise muutub ning otsisid seoseid õpetamise ja õpilaste verbaalse võimekuse vahel. Selgus, et mitmekesise metoodilise pagasiga õpetajatel on vähem nõrgalt teksti mõistvaid õpilasi ning nendel õpetajatel, kes erinevatele metoodikatele tähelepanu ei pööra, püsib visalt õpilasi, kes tekstist kuigi hästi aru ei saa.
Võõrkeelsed tööd
Võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikli kategoorias anti välja kaks esimest preemiat ja üks teine preemia.
I preemia (800 eurot) pälvisid Piret Soodla ja Eve Kikas Tallinna Ülikoolist, Marja-Kristiina Lerkkanen Jyväskylä Ülikoolist, Pekka Niemi Turu Ülikoolist, Gintautas Silinskas ja Jari-Erik Nurmi Jyväskylä Ülikoolist töö «Does early reading instruction promote the rate of acquisition? A comparison of two transparent orthographies» eest.
Kollektiivsest uurimistööst Eestis ja Soomes selgus, et Eesti lapsed oskavad kooli tulles lugeda Soome lastest paremini, kuid seitsme kuu pärast ehk esimese õppeaasta lõpuks kohad vahetuvad. Treenimisest enam toetab lugemisoskuste arengut keeleliste oskuste mitmekesine arendamine ja motivatsiooni toetamine.
Teise I preemia (800 eurot) pälvisid Margus Pedaste, Mario Mäeots ja Leo A. Siiman Tartu Ülikoolist; Ton de Jong Twente, Siswa A. N. van Rieasen ja Ellen T. Kamp’ile Twente Ülikoolist Hollandist, Constantinos C. Manoli ja Zacharias C. Zacharia Küprose Ülikoolist ja Eleftheria Tsourlidaki Ellinogermaniki Agogi Scholi Panagea Savva, Kreekast töö «Phases of inquiry-based learning: Definitions and the inquiry cycle» eest.
Avastusõppe mudeli välja töötanud autorid otsustasid preemia suunata sihtotstarbeliseks stipendiumiks uurimusliku õppega tegelevale üliõpilasele, kes avastusõppe mudelit kasutab.
II preemia (550 eurot) sai Jaan Mikk Tartu Ülikoolist töö «Explaining the difference between PISA 2009 reading scores in Finland and Estonia» eest.
Emeriitprofessor Jaan Miku uurimuses võrreldi Eesti ja Soome PISA lugemistulemusi. Selgus, et metakognitsiooni-võtteid kasutatakse enam Eestis kui Soomes, ka internetist loetakse siin rohkem. Samas kujundavad soomlased edukamalt õpilaste lugemishuvi ja lugemisrõõmu. Soome edu PISA-s seletub autori arvates nende kõrgema majandusseisu, väiksema korruptsioonitaseme ja ebavõrdsusmääraga.
Magistritööd
Magistritöö kategoorias pälvis I preemia (800 eurot) Stella Polikarpus Sisekaitseakadeemiast töö «Reostuse teema õpetamine päästekorraldajate kutseõppes Sisekaitseakadeemias» eest. Autor rakendas pedagoogika teooriat edukalt õppesse ning arendas välja reostusteemalise mooduli Sisekaitseakadeemias koolituvatele päästeametnikele.
II preemia (550 eurot) Marleen Pedjasaar Tallinna Ülikoolist töö «Makrotasandil haridusmuutuste algatamine Eesti haridusministrite arusaamades» eest. Autor analüüsis intervjuusid pea kõikide taasiseseisvunud Eesti haridusministritega, kelle hinnangul võivad haridusmuutused nii alata kui takerduda poliitilistel põhjustel või seostuda laiemate muutustega ühiskonnas.
Populaarteaduliku töö kategoorias esimest preemiat välja ei antud, II preemia (550 eurot) pälvis Jana Kadastik Tallinna Ülikoolist töö «Populaarteaduslik (õppe)film «Otsiskelu»» eest. Õppefilm avab õppevara-loomet hooldusõppes kasutajakeskse disaini protsessina, hinnates õpilaste endi kasutajakogemust.
Preemiad andsid üle hindamiskomisjoni liige, professor Edgar Krull ning haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis, kes avaldas sügavat austust neile, kes tänapäeva ülikeerulises maailmas õppimise ja õpetamise uurimisega tegelevad.