Ja sinna te, autojuhid, saadaksite treenima paari-kolmekümnepealise tugevatest harrastajatest koosneva ratturite rühma, mis sõidab kiirusega 40 kilomeetrit tunnis ja rohkemgi? Mina isiklikult ei taha mõeldagi, mis saab siis, kui neile jookseb ette koer või, veel hullem, laps.
Nii treenivadki tugevamad harrastajad ikkagi maanteel. See on justkui vähem ohtlik. Rattureil on maanteel täielik õigus olla, kuid liikluseeskiri nõuab, et nad sõidaksid võimalikult tee servas. Üksi sõites teevadki kõik nii. Mõistagi leidub ka ratturite seas niinimetatud pühapäevitajaid, kes ei tea liikluseeskirjast mitte midagi ja kes kujutavad endast maanteel suurt ohtu nii endale kui teistele.
Grupis olles aga võetakse tihti kahekaupa rivvi. Miks? Aga seepärast, et hanereas sõites ei pea autojuhid sind millekski. Kiirust vähendamata möödutakse väga lähedalt. Kahekaupa sõites hindab aga autojuht olukorda realistlikumalt ega hakka kahel rattal liikujaid teelt välja suruma. Liiklusseaduse piiride selline kompamine ajab autojuhte – eriti neid, kes ise jalgratast ei puutu – lihtsalt marru.
Ärritumise asemel tasuks neil aga õppida rattureilt. Hea näide, kuidas ratturid konfliktolukordi lahendavad, on võtta möödunud nädalast. Esmaspäeval, 11. aprilli õhtul pööras Jõgeva maanteel ratturite grupile ette maasturijuht, kes pidas vajalikuks pedaalijatele moraali lugeda. Äkkpidurduse tõttu kukkus üks rattureist ja sai vigastada.
Julge autojuht, võiks öelda. Minna üksipäini kolmekümne suurepärases füüsilises vormis tugeva mehe vastu ja põhjustada neile veel kannatusi. Aga ratturid säilitasid rahu. Ei astunud konflikti ja andestasid talle. Mehele selgitati, miks ratturid maanteel just sel moel liiklevad. Et lühemast tihedalt koos sõitvast grupist on autojuhil lihtsam mööduda kui pikast hanereast.
Ratturid tohivad kahekaupa reas sõita üksnes siis, kui nad muud liiklust ei sega, kommenteeris seda juhtumit Lõuna prefektuuri vanemliiklusametnik Janek Sarapuu.
Samas leidis ta, kõike ei saa ja ei ole mõtetki liikluses ära reguleerida. Mistahes olukorras tuleb teha kõik endast olenev, et vältida ohtu ja õnnetusi.
Teadmine, et oled põhjustanud kellegi vigastuse või surma, ei ole kerge koorem kanda.