Päevatoimetaja:
Richard Särk

Uus raha lükkas poe avamist edasi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eurosendid
Eurosendid Foto: Margus Ansu

Karete Konsum avas aasta esimesel päeval uksed lubatust veidi enam kui pool tundi hiljem, tehnika tõrkus. Ostjad olid sel päeval aga õnneks heas tujus.


Jalaka tänaval asuv Karete Konsum pidi 1. jaanuari hommikul uksed lahti tegema kell 11. Pool tundi hiljem ootas üsna suur rahvasumm kannatlikult ikka õues, pood avati mõni minut pärast poolt kahtteist.

«Kassad ei läinud uue rahaga tööle,» selgitas Karete Kon­sumi klienditeenindaja Piret Tamm kümmekond minutit pärast poe avamist. «Nüüd ei lähe kaalud tööle. Õnneks on inimesed täna hästi lõbusad.»
Pikemalt polnud tal mahti juttu ajada: tagaruumidest tuli üles otsida vahetusevanem, kelle abi vajas ühes kassas töötanud klienditeenindaja.

Esmakohtumine euroga

Teises kassas tegi parajasti sisseoste vanem mees. Kahe suure õlle, kommipaki, kolme suitsupaki ja kahe viina eest maksis ta 500-kroonisega.

«Kohutav,» tunnistas ostjale mitu korda tagasiantavaid eurosente üle lugenud klienditeenindaja Merike Suvi. «Esialgu on asi uue rahaga päris hull, ei ole sellega harjunud.» Kõrvalt vaadates tundus kahe rahaga arveldamine keeruline ja pingeline ettevõtmine.

«Esimest korda näen ja esimest korda hoian peos, üsna rasked sendid teised,» ütles tagasi saadud uhiuue kümne­eurose ja pihutäie eurosentide kohta ostu teinud mees, kes ei soovinud ajalehes oma nimega jantima hakata.

Hinnad olid Karete Kon­su­mis aasta esimesel päeval samasugused nagu läinud aasta viimasel päeval ehk suures kirjas oli kauba kroonihind ja väikses eurohind. «Me ei vahetanud veel hindu, sest öeldi, et seda võib teha kahe nädala jooksul,» selgitas klienditeenindaja Piret Tamm.

Karete Konsumiga ühe katuse all olev Apotheka apteek oli 1. jaanuaril suletud, selle naabruses olev väike lillepood aga lahti. Esimene klient oli seal keskpäevaks juba ostu teinud, tasumiseks kasutas ta pangakaarti.

Suur osa lillepoe kaubast oli saanud uued hinnasildid, millel suuremas kirjas euro- ja väiksemas kroonihind. Näiteks tulp maksis 0,64 eurosenti ehk 10 krooni, keskmise pikkusega roos euro ja 15 senti ehk 18 krooni, pikk roos euro ja 92 senti ehk 30 krooni ning gerberaõis euro ja 41 senti ehk 22 krooni.

Uus raha ja uus buss

Karete Konsumi juures olevate muidu menukate SEB ja Swedbanki sularahaautomaatide juures valitses aga vaikus. Swedbanki automaadist oli võimalik saada 10- ning 20-euroseid.

«Kas juba saab eurosid,» päris rahavõtjalt Karete Konsumi kojanaine Elmi Gerassimova, kes poe ümbruses üha pealetuleva lumega heitles. «Ma ei lähe sellele automaadile veel ligigi, uus raha ikkagi.»

Parajasti sõitis peatusse uhiuus punase-valgekirju buss number neli ja Elmi Gerassi­movale soovis head uut aastat poodi tulnud tuttav heatujuline naine.

«No sa vaata, mis bussid meil nüüd on, sinna ei mahu ju pealegi,» ütles ta Elmi Geras­simovale. «Ei kujuta ette, mis siis saab, kui need kutsekooli lapsed jälle sõitma hakkavad. Siis peaks iga viie minuti järel selline väike buss siit minema, aga no kes see neid nii palju sõitma paneb.»

«Muidugi ei pane,» kostis Elmi Gerassimova. «Vaat nii meie elu lähebki muudkui paremaks. Kurat!»

Tagasi üles