Pankades käis töö vahet pidamata

Seni kroone andnud pangaautomaadist tuleb nüüd välja eurosid. Foto: Margus Ansu

Üleriigiline raha- ja ülemaailmne aastavahetus kajastus ilmekalt Vanemuise lähedal SEB pangaruumide ees: uue aasta esimese päeva esimeste tööde hulgas oli tarvis puhastada ukseesine peo ja leina jälgedest.

Ülikooli ja Vanemuise nurgale mullu püstitatud uue soliidse ärimaja ukseesine oli osutunud öösel peatuspaigaks vahuveinipudelite tühjendajatele. Sealsamas oli süüdatud Eesti krooni viimsetel ja euro esimestel hetkedel leinaküünlaid.

«See on väga tore, kui inimesed saavad oma meelsust avaldada, minul oli ka kroonist kahju,» ütles SEB Tartu kontori direktor Mati Kitsik. «Põhimõtteliselt võiks aga peale aktsiooni oma prahi ära koristada.»

Esimesed uue aasta kliendid jätkasid lahkunud aasta põhilisi tegevusi. Taas kõlisesid mündiautomaadis sendid ja ühekroonised ning jällegi istus tellerite ees neid, kes soovisid oma kroone eurode vastu vahetada.

Samamoodi tegevus käis Swedbanki Dorpati kontoris Turu ja Soola ristmikul. Kuid nii ühes kui ka teises rahandusasutuses oli pangateenuse soovijaid võrreldes aasta viimase kahe päevaga mitu korda vähem.
Lastega pangas

Teiste hulgas oli 1. jaanuaril külastajate vähesusele lootes oma lapsed ja nende sõbrad toonud laste kogutud kroone eurodeks vahetama supilinlane Mart Hiob. Kõige rohkem aega kulus sealjuures ühe laua alla veerenud kümnesendise otsimisele.

Tartlane Silver Kaara ning tema lapsed Sonja Liis ja Oskar said piiluda, kuidas näeb mündiautomaat välja seestpoolt. Kõige all on suur kast müntidega. Vahepeal on aga prügisahtel, kus karvatuustide ja tolmurullide seas on väga kummalisi esemeid, mis koos müntidega on antud üle lugeda.

Dorpati kontori administraatorid Marju Hütter ja Annika Pung näitasid kollektsiooni, milles on ehteid, hambaid, nööpe, klambreid, kohviubasid, rosinaid, pähkleid, tablette, sõrmuseid, püssikuule, kummikomme, knopkasid, kunstküüsi, kalasoomuseid...

Kõige suurem kogus münte on seni olnud 22 000 krooni. Need tassis üks klient kohale neljal päeval plastämbriga ning seletas, et see oli pulmakink.

Seni kõige väiksema koguse münte pistis Dorpati kontoris keegi kiilaspäine mees automaati 1. jaanuaril ning andis seejärel teller Marika Sepale sedeli. Selle alusel sai mees 50 sendi eest arvele kolm eurosenti.

Rublast sai kroon

Kes kopikat ei korja, see rublat ei saa, teadsid juba vanad eestlased. Kuidas aga rublast sai kroon, mäletab väga hästi SEB Tartu kontori direktor Mati Kitsik.

Suvel 1992 oli ta Võru Maapanga juhataja ja korraldas Võrumaal rahavahetust. «Tolleaegset ja praegust panka ei saa hästi võrrelda, sest tehnilised võimalused on väga erinevad,» ütles ta. «Aga olid väga suured julgeolekuriskid.»

Kõige ärevam hetk kujunes siiski naljakaks. «Seisin tookord öösel kabinetis ja vaatasin, kuidas Antsla maanteelt läheneb Võrule tohutu pikk tulederida,» meenutas Kitsik. «Ma mõtlesin, et nüüd on Pihkva dessantdiviis lahti lastud.»

Kui autokolonn oli lähemale jõudnud, nägi Kitsik, et need olid välismaalt toodud Žigulid, millega toona tehti suurt äri, kusjuures treilereid ei kasutatud, vaid autod sõitsid omal jõul müüki. «Ja ma juba mõtlesin, et nii ruttu see rahareform lõpebki,» meenutas ta.

Nüüdsest rahareformist jätab Kitsik endale meelde telleritele viimasel kuul osaks saanud mitmekordse koormuse ja imetlusväärselt vapralt vastu pidanud mündiautomaadi. Laitmatult toiminud inimeste, masinate ja programmide kõrval tabas teda pärast seda hetke, kui kroonid said eurodeks, siiski üks üllatus.

«Mind hämmastas, kui ma oma arvet vaatasin, et rahanumber on ikka väga väike!» ütles ta. «Loodan, et elektri- ja muud arved tulevad sama võrra väiksemad.»

Eesti suurim kontor

Rahavahetuse imekspandavat laabumist kiites märkis Swedbanki Dorpati kontori juhataja Janek Tennosaar, et ta võttis kontrollimiseks välja kümneeurose. Tagasihoidlik uhkusenoot hääles lisas ta, et detsembris oli Dorpati kontor külastajate arvult Swedbanki süsteemis Eesti suurim.

Nõnda nagu SEB Tartu kontori ukse ees, oli ka Dorpati kontori ees 1. jaanuari hommikul krooni mälestamise aktsiooni jälgi.

«Leidsime ukse tagant küünlad ja hüvastijätusildikese,» ütles Tennosaar. «Kindlasti on paljudel kurb meel, et kroonid ära lähevad – ikkagi oma ja ilus raha. Aga sisuliselt ei ole mingit vahet. Pigem on ratsionaalsed argumendid emot­­sionaalsetest kaalukamad.»