/nginx/o/2011/01/02/492651t1hc738.jpg)
«Pole veel midagi hullu olnud, täna esimene ring alles,» ütles bussijuht Ants-Harri Raudvere, kui ajakirjaniku eile hommikul Melliste bussipeatusest peale võttis.
Maaliini bussijuht: rahareform võinuks suvel olla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1. jaanuaril hommikune Arusoo-Mehikoorma-Järvselja-Võnnu-Tartu buss ei sõitnud, eile oli bussis pühapäevahommikuselt hõre. Ja seega sohvril mitme rahaühikuga rahmeldamist vähem.
Harjutamise päev
Raudvere sõnul on isegi hea, et pühapäev esimeseks tööpäevaks sattus, jõuab rahulikult harjutada kroonide vastu eurosentide tagastamist, mis lähemal kahel nädalal ees seisab.
Pühapäeva hommikul pani Raudvere paika ka uue, n-ö euroaparaadi, mis piletid nüüd vaid eurovääringus väljastab. Kaasas oli veel vana, krooniaparaat, millega vanal aastal said viimased piletid müüdud. Sohver oli varustatud ka paberil kursitabelitega. «Neid pole seni vaja läinud,» sõnas ta.
Ainuke mure, mis bussijuhil esialgu on, et pole saanud soetatud korralikku mündisahtlit, kogu kõlisev on ühes karbis koos. «Neid münte on ju 5-6-7 sorti, annab lugeda,» lausus ta, «aga pole viga, tuleb üle elada.»
Ei tea, kas inimesed on kuulda võtnud maanteeameti üleskutset ühistranspordis pileti soetamiseks võimalikult täpne raha varuda, vähendamaks bussijuhtide koormust tagastusraha arvestamisel, ent vähemalt puhkepäevane sõit kulges ilusti graafikus.
«Ma ei kujuta ette, mis Elva liini peal toimuma hakkab, seal on alati bussid puupüsti täis,» ütles Raudvere.
Arusoo-Tartu liinil läks sujuvalt. Inimesed ostsid pileteid küll põhiliselt kroonides, aga täpse raha eest. «Vaid üks maksis eurodes ja luges nii täpselt peo peale, et polnudki vaja üle kontrollida,» märkis bussijuht.
«Kõige kehvem on neil bussijuhtidel, kellel silmanägemine kehvem. Meil vanasti oli üks mees, kellel mitmed prillid kaasas,» meenutas ta. «Ühtedega müüs pileteid, teistega vaatas kaugele, kui sõitis, ja nii vahetas kogu aeg.
Eks ta ole – nüüd on maakonnaliinidel enamasti müntidega tegemist, numbrid seal peal väikesed ja valgus bussis ka just selline, nagu ta parasjagu on. «Paberraha arvestasid pimesi juba,» rääkis Raudvere nüüdseks möödasaanud aegadest. Esimese sõidu suurim euroraha, mis talle pileti eest anti, oli kaheeurone münt. «Kaks kaheksakümmend kaheksa oli pilet,» vuristas Raudvere täpse eurohinna.
Veidi meelehärmi teeb bussijuhile see, et keeruline mitme-raha-aeg talvele sattus. Kui sõitjaid sellel liinil tavapäraselt täisbussi jagu tuleb, võib peatustes tõesti palju aega minna ja lahtisest uksest tulev külm tervisele hakata. «Nad võinuks selle reformi suvel teha,» ütles ta, «oleks rahval soojem väljas sabas oodata ja bussijuhil ka lihtsam.»
Teed on suurem mure
«Arvasin küll, et jõuan enne pinsile minna, kui euro tuleb, aga näe, varem jõudis kätte,» nentis Raudvere. Staažikas sohver on bussirooli keeranud juba 1976. aastast ja peaasjalikult selsamal Arusoo liinil. Kunagisest rublalt kroonile ülemineku ajast ei mäleta ta, et üldse mingeid sekeldusi oleks olnud. Tehti see tollal ju raksti ühe päevaga ära.
Aga Raudvere ei kurda ja arvab, et saab ka nüüd probleemideta hakkama. «Rahaga saab hakkama, palju olulisem on see, et väiksemad teed lumest lahti hoitaks,» ütles ta.