Mida tundsite esimesel europäeval?

Janne Orro Foto: Erakogu

Janne Orro
Loomaarst, loomakliiniku omanik:

Mina olen euroga väga rahul, ma lausa ootasin seda, mingit hirmu pole. Nii et suure rõõmuga panin rahakotti kodus olnud eurod. Esimese ostu eest, need olid tavalised toiduained, maksin siiski kaardiga.

Mis meie kliinikusse puutub, siis ega siin seoses euroga suurt midagi muutu, hindu näitasime juba varemgi eurodes, kuid eks mündisahtel pea küll suurem olema. Pigem on meil tõsisemaks probleemiks arvutiprogrammi vahetamine ja muud tehnilised küsimused.

Veel toob euro kaasa selle, et näeme selgelt, kui palju odavam on meie teenus võrreldes kas või põhjanaabrite omaga, aga hindu ei kannata tõsta, sest peame arvestama sellega, kui palju jaksavad meie kliendid maksta.

Homme hommikuks (esmaspäevaks – toim) on patsiente juba registreeritud küll, eks ikka koeri ja kasse, aga nende ravimise eest võib veel maksta ka kroonidega.

Aili Paju
Kirjanik:

Mõtlesin rahulikult, et nüüd hakkan pensioni saama nagu kakskümmend aastat tagasi palka rublades: sajad ja tuhanded muutuvad kümneteks ja sadadeks. Ka sentide kogus on ilmselt suur.

Mul on ülimalt kahju meie ilusatest kroonidest, aga mina olen nüüd uues ajas. Minu elus on see juba kaheksas rahavahetus ja mingit hirmu mul küll ei ole, ka mitte euro languse või nõrgenemise suhtes, sest kursi peale minusugune ei mõtle. Samuti arvan, et tugeva majandusega sakslased ei lase eurol hukka saada.

Mul endal olid mõned viie- ja kümneeurosed kodus olemas – vahetasin need siis, kui käisin viimati üle Soome Rootsis. Ostnud ei ole nende eest veel ühtegi asja ja kuna mu kotis on veel kroonid, siis söön leiba kroonide eest.

Mart Kivastik
Kirjanik:

Mulle euro väga meeldib! Läksin laupäeval pangaautomaadi juurde ja sain sealt posu viieeuroseid – tahtsin nimelt näha, kuidas need Eesti eurod sealt tulevad. Poes tundus, et ka müüjad olid rõõmsad ja õnnelikud, et saavad mulle veini ja šampust eurode eest müüa.

Mul on euro tulekust tõesti hea meel, sest eks seda krooni kangutati igast otsast, koos euroga oleme aga osa Euroopast veel tugevamalt kui seni. Piinlik lugu on küll sellega, et palga- ja honorarinumbrid on nüüd väiksed. Või nagu ütles Volk (Peeter Volkonski – toim): jälle tuleb end mõelda rublaaega, sest elame nüüd täpselt samade numbritega.

Minu esimese täispika filmi «Üks mu sõber» esilinastus on 8. jaanuaril kell 18 Cinamonis ja osa seni saamata honorari makstakse tõenäoliselt eurodes.

Aga tore on, kui midagi muutub, ja mina võin olla õnnelik, et olen kaks raha üle elanud.

Urmas Kruuse
Tartu linnapea:

Läksin 1. jaanuaril kodulähedasse Konsumisse ja kõik sujus seal tõrgeteta, sai maksta kaardiga, kroonide ja eurodega. Nii müüjad kui ostjad olid sõbralikud ja rahulikud. Kuuldavasti ei olnud tõrkeid ka mujal ja euro tulek kogu Eestis kulges märksa lihtsamini kui omal ajal kroonivahetus. Ei ole ju mingeid piiranguid, kroonide eurodeks vahetamiseks on piisavalt aega ja seetõttu polnud põhjust ei kiirustamiseks ega paanikaks.

Aasta esimesel päeval läksin poodi torti ostma, sest mu pisipoeg Konrad sai aastaseks. Tordi jätsime targu varem ostmata, sest tahtsin ka katsetada, kuidas poes uus raha toimib. Igatahes esimest tšekki vaatasime kodus kõik mõnuga. Puhhi torti sai sünnipäevalaps maitsta õige natuke, sest praegu on tal veel oma toidud.

Eks uue rahaga harjumine võta aega, aga usun, et igapäevaste toiduainete uued hinnad jäävad üsna ruttu meelde.