«Issand, mul käed värisevad,» ütleb Lembitu tänava Konsumi klienditeenindaja Tea Haljaste ning puistab paberisse pakitud tuliuued eurosendid kassasahtlisse laiali.
Euroajastu algas närvidemänguga
3. jaanuar 2011, 09:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On 1. jaanuari hommik, kell näitab Lembitu tänava Konsumi seinal 10.40. Täpselt 20 minuti pärast peaks avanema poe uksed ning kassapidajatel tuleb hakata arveldama eurodes. Tea selja taga olevas kassas üritab eurosente kassasahtli lahtritesse paigutada tema kolleeg Kätlin Kivisalu.
Need kaks noort Konsumi klienditeenindajat peavad olema tööl ajaloolisel hommikul, kui Eestis on alanud euroajastu. Kätlin töögraafiku järgi, Tea aga vabatahtlikult. Miks, sellele ei oskagi Tea vastata.
«Lihtsalt tahtsin,» lausub ta ning annab mõista, et tema jaoks on see pigem proovilepanek kui kohustus. Tüdrukud loodavad, et inimesed kasutavad pangakaarte, kuid valmis olla tuleb sellekski, et kauba eest makstakse näiteks osalt kroonides ja osalt eurodes.
Kas pabin on sees? «Jaa... jaa... Teie ajate mind kõige rohkem pabinasse oma küsimustega. Ma ju esimest korda käitlen eurodega,» vastab Tea närviliselt, kuid viisakalt ning annab mõista, et praegu pole tõesti kõige parem aeg intervjuu andmiseks. Kell näitab 10.45.
Käed värisevad
«Nii ilus ja puhas raha,» õhkab samal ajal säravaid münte üle lugedes Kätlin, kuid on näha, et ka tema käed kipuvad värisema. Pole ka ime. Kaupluse ukse taha on kogunenud juba kümmekond inimest, kes ootavad närviliselt poe avamist. Aega on siiski veel kümme minutit.
Mõlemasse kassasse pannakse päeva alustuseks vahetusrahaks 198 eurosenti ehk 30 krooni ning lisaks hulgaliselt paberraha. Varem oli kassasahtlis müntide jaoks kuus kohta, nüüd on neid lausa kaheksa – 1-, 2-, 5-, 10-, 20- ja 50se eurosendi ning 1- ja 2se euromündi jaoks.
Klienditeenindajate ettevalmistust vaatab kõrvalt vahetusevanem Piia Tšeskidov ning kui vahetusraha on kõik kassasse pandud, tuleb läbi teha esimene kontrollost.
Piia võtab punase Orbiti nätsupaki, mis maksab 44 eurosenti ning annab selle eest 10 krooni. Tea lööb kassa klaviatuuril vilunult klahve ning sahtel lendab lahti. Kassaekraan näitab, justkui tuleks tagasi anda 9 eurot ja sente peale.
«Juba läks valesti,» hüüab Tea ning püüab selgusele jõuda, kus ta eksis. Proovitakse uuesti. Ikka sama tulemus. «No mul pole selle vastu midagi, kui ma 9 eurot tagasi saan,» üritab Piia säilitada huumorimeelt, kuid tegelikult muutub asi aina närvilisemaks. Avamiseni on jäänud veel viis minutit.
Kui ka kolmas ja neljas kord kassa õiget summat ei näita, jookseb Piia korraks ära ning saabub tagasi paberile trükitud juhendiga. Näpuga aetakse rida ning vajutatakse klahve. Ikka ei õnnestu.
Piia võtab mobiili ja helistab kellelegi. Avamiseni on jäänud kolm minutit. Rahvast on ukse taga näha juba rohkem. «Appi, ma minestan,» õhkab Tea.
Nädal tagasi käisid mõlemad klienditeenindajad koolitusel ja siis läks ju kõik hästi. Mis siis nüüd lahti? Tea lehvitab omale käega õhku ning tema nägu tundub veidi õhetavat. Lõpuks lööb kassaekraan siiski ette õige summa – 20 eurosenti. Hurraa! «Kätlin, tule proovime nüüd sinuga,» ütleb Piia kiiresti ning samasugune prooviost tehakse ka teises kassas. Kõik õnnestub.
Pudel süütevedelikku
Kell näitab täpselt 11.02, kui Konsumi uks avaneb ning rahvas müügisaali kihutab. Umbes minuti pärast on esimesed ostjad kassade juures.
Erkpunaste tossudega ning tumepunase näoga härra ei jäta kahtlust, et tema elus pole just parimad päevad. Kassalindile asetatakse pudel süütevedelikku, hind 17 krooni ja 80 senti. Mees valab letile suure koguse vanu kroonisente. Tea loeb kõik üle: «Täpne raha!»
Umbes paari minuti pärast tehaks esimene euroost, pudel viina, ning Kätlini letile valatakse hirmuäratav kogus eurosente. «Reisilt jäid üle, viina ostame onule,» lausuvad Anneli ja Raul justkui vabanduseks ühest suust. Tuleb tunnistada, et uue aasta esimesed tüüpilised ostud ongi kas pudel viina või paar õlut.
Alles kaheksandana kassade juurde jõudvad pisikesed poisid asetavad letile kaks pulgakommi ning annavad kassapidajale viis krooni. Timo ja Hugo Martin tunnistavad, et neil on mõlemal kodus ka euromüntide stardipakid, kuid neid veel hoitakse. Viiest kroonist saavad poisid tagasi 12 eurosenti.
Euroajastu algus
Kell on saanud 11.30. Nii Tea kui Kätlini näol on esialgne pabin asendunud naeratusega, sest kõik toimib. Ka ostjad on erakordselt heas tujus ning soovivad kõigepealt head uut aastat. Vahetusevanem Piia kiidab tüdrukuid.
«Kuigi kuiva trenni oli mitu korda tehtud, tuli alguses ikka väike paanika sisse. Kõik on võõras veel,» lausub Piia ning tunnistab, et temalgi võttis alguses käe värisema. «Aga mida aeg edasi, seda kindlamaks kõik muutub.»
Alanud nädala jooksul asendatakse Konsumites vanad hinnasildi uute vastu, kus hinnad on suurelt juba eurodes ja väikselt kroonides. Euroajastu on alanud.