Keskaegne loomanahk sundis Tartus kõvasti pead murdma (1)

Kaspar Koort
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristel Kajak näitab keskaegselt kaubalaevalt pärit loomanahka, mis kaalub umbes viis kilo ja mille 
pinnalaotus on 110 x 140 sentimeetrit. See on suurim arheoloogiline nahaleid Eestist.
Kristel Kajak näitab keskaegselt kaubalaevalt pärit loomanahka, mis kaalub umbes viis kilo ja mille pinnalaotus on 110 x 140 sentimeetrit. See on suurim arheoloogiline nahaleid Eestist. Foto: Sille Annuk

Mullu varasuvel pakkusid kõneainet Kadriorus Tivo­li elamurajooni ehitusplatsilt päevavalgele tulnud vanad kaubalaevade vrakid. Neist noorem, 16. sajandist pärit ja leidja järgi Viljoks ristitud alus on leidnud endale väärika puhkepaiga Tallinna lahes, teine, 14. sajandist pärinev Peeter ootab meremuuseumis konserveerimist. 

Konserveerida tuleb ka palju laevadelt pärinevaid leide ning üksjagu põnevat materjali on sel eesmärgil toodud Tartu ülikooli arheoloogialaborisse. Kui Tallinna ülikooli konservaatorid toimetavad ennekõike mitteorgaanilise materjaliga, siis Tartusse on koondatud vrakkidelt pärinev orgaanika ehk naha-, tekstiili- ja köiefragmendid.

Unikaalne loomanahk

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles